VÄLKVIDEO | Milline oli paavsti pressikonverents teel Tallinnast Rooma ning millest räägiti
Kiirtöö otse õhus
Ajakirjanike jaoks on sellistel pressikonverentsidel osalemine suur väljakutse. Küsimused on varem kokku lepitud, kuid kõik pruugi siiski löögile saada. Nii jäi seekord oma võimalusest ilma ITAR-TASSi ajakirjanik, kes oleks küsinud vähemuste ja nende kohtlemise kohta Balti riikides…
Paavst saatis ka oma kohale tagasi Austria ajakirjaniku, kelle küsimus puudutas Saksamaal aset leidnud preestrite poolt sooritatud seksuaalseid kuritegusid, sest tahtis kõigepealt pikemalt ise rääkida visiidist Balti riikidesse. Austria ajakirjanikule vastas ta ka, kuid hiljem.
Kuigi kogu pressikonverents võetakse eraldi videosse, kui tehakse eraldi audiofailid, eelistas enamik ajakirjanikke salvestada ise või kirjutada jutt otse arvutisse maha. Keegi kogenum oli oma diktofoni kleepinud musta teibiga enda ette lakke kõlari kõrvale ja kui lennuk veidi jõnksatas, siis kukkus see kõva kolksuga all istuvale ajakirjanikule pähe.
Ka pressikonverentsil kehtis embargo ning enne teisi ei saanud keegi midagi edastama hakata.
Alles siis, kui paavst oli lõpetanud ning suurem kiire möödas, lubati toidukärud välja. Paljud aga loobusid söömisest ning eelistasid kontrollida mahakirjutusi.
Pressikonverents on ajakirjanike jaoks üks pingelisemaid hetki, kuid ometi ka väga oodatud:
Millest räägiti:
Paavst tänas ajakirjanikke esmalt nende panuse eest ja ütles, et reis oli väsitav, sest liiguti ühest riigist teise. Ta tunnustas ajakirjanike tööd, öeldes, et kommunikatsioon on tänapäeval väga oluline.
“Sellel reisil toimus palju väga olulist,” sõnas paavst. “Ootan nüüd teie küsimusi.”
Leedukad soovisid teada, kas paavst ka mõistab, et on raske olla sild ida ja lääne vahel (mõistis), Läti ajakirjanik viitas sellele, et paljud Balti riikide elanikud on läinud jõukamatesse maadesse ja nii on raske juuri tugevana hoida (paavst oli sellega nõus, aga ütles, et baltlaste identiteet on tugev) ning Evelyn Kaldoja Postimehest uuris, mida arvab paavst pingetest idapiiril.
Sellele viimasele vastas paavst Franciscus kõige pikemalt, öeldes, et oma kodumaa kaitsmine on auasi ja seda tulebki teha, kurjaks läheb olukord aga siis, kui armee on agressiivne. Samuti märkis ta, et relvaäri ja nendega kaubitsemine on üks halvemaid asju maailmas.
“Mulle on räägitud, et rahaga, mis kulub ühes kuus relvadele, võiks kogu aasta toita näljaseid,” märkis ta. “Ma ei tea, kas see on tõsi, aga see on kohutav.”
Leeduka täpsustava küsimuse peale suhtumises migrantidesse, vastas paavst, et migratsioon on probleem kogu maailmas ning ta mõistab väga hästi Balti riikide hoiakut, mis on ettevaatlik ja sisaldab endas hästi läbimõeldud avatust.
Kui pressiülem Greg Burke andis teada, et sellega on reisi kohta käivad küsimused ühel pool, haaras paavst initsiatiivi enda kätte.
“Soovin teile rääkida mõnedest asjadest selle reisi kohta, kus kogesin erilist tugevust,” alustas ta ning tõi välja, et Balti riikide ajalugu on lugu sissetungidest, diktatuuridest, kuritegudest ja küüditamistest.
Paavst peatus pikemalt oma külastusel Leedu kunagisse KGB majja, kus nüüd on okupatsioonimuuseum. Ta kirjeldas oma külastust ning mõtteid sellest, et kurjus, millega seal sooritati kuritegusid, pole maailmast kadunud ning Balti riikides on see väljendunud erakordses vihkamises religiooni vastu, tuues kaasa suure tagakiusu usklike suhtes.
“Ent usk neis kolmes Balti riigis on suur,” sõnas paavst. “See usk on sündinud läbi märtrisurmade, ehk märkasite seda ka ise, kui teie kui ajakirjanikud inimestega rääkisite…”
Paavsti sõnul võib kõik eelnenu olla põhjus praegusele eriliselt headele kirikutevahelistele suhetele kõigis Balti riikides, sest taolist oikumeenilist tegevust teistes maades üldiselt ei esine.
Tulles varem Austria ajakirjaniku esitatud küsimuse juurde Saksamaal ilmnenud suurearvuliste pedofiiliajuhtumite kohta, meenutas paavst alustuseks Kaarli kirikus toimunud noortekohtumist.
“Täna oli mul kohtumine noortega,” alustas ta. “Noored inimesed on šokeeritud täiskasvanute täiskasvanute silmakirjalikkusest.”
Paavst ütles seksuaalsest kuritarvitamisest rääkides, et isegi kui vaid üks poiss või tüdruk oleks kannataja, oleks see jõledus, veel hullem, kui kuriteo paneb toime preester, kes peaks lapsi Jumala juurde juhtima.
Ta lausus, et teab, et noored on kirikus toimunust šokeeritud, sest nad küll teavad, et seda tuleb ette kõikjal, kuid eriti kirikus on taolised juhtumid kohutavad, sest lapsi tuleks tuua Jumala juurde ja mitte neid hävitada.
