„Iga kohalik omavalitsus teab tavaliselt kõige paremini, millist lapsehoiu- või sotsiaalteenust vajavad nende vallas või linnas elavad raske ja sügava puudega lapsed,” rõhutas Kütt.

„Seni said omavalitsused nende laste hoiuteenuse toetamiseks kindla summa ja kui see ära ei kulunud, sai jääki kasutada aasta lõpus neile lastele teisteks sotsiaalteenusteks. Edaspidi võib omavalitsus vastavalt vajadusele kasutada eraldist kohe lapsehoiuteenuseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi ning seejuures ei seata piirmäära ühe lapse kohta.”

Helmen Küti sõnul muutub sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus paindlikumaks ja kättesaadavamaks. Eestis elab üle 7000 raske ja sügava puudega lapse.