09.12.2010, 00:00
Vargamäelik rahatüli ähvardab muuta Aardla poldri haisvaks prügiluhaks
Kraavide kaevamine, teede ehitamine ja vee pumpamine on Aardla poldriühingu mehed omavahel nii tülli ajanud, et kunagise suurejoonelise maaparandusobjekti tulevik on enam kui tume.
FOTO:
Pisikeses kontoris Tartus Riia maantee hruštšovkas istub musta sviitrit ja rohekat kuube kandev murelik mees. Tema sünge ilme ei lähe sugugi kokku kontoriuksele asetatud jõulukuuse säraga. Mehe nimi on Uno Pauts, ta on omanimelise kinnisvarafirma juht, kuid viimasel ajal on ta rohkem tuntust kogunud skandaalse “poldrikrahvina”. Pauts on Aardla maaparandusühingu üks asutajaid ja eestvedaja. See ühing sündis nõukogude ajal ehitatud 1200hektarilise Aardla poldri korda tegemiseks ja hooldamiseks. Vene ajal võideti Emajõelt ja luhtadelt maad, et rahuldada ümbruskonna suurfarmide koresöödavajadust. Siis kadus nõukogude kord ning seejärel haihtusid ka farmid, polder jäi omapäi looduse meelevalda justkui muistse tsivilisatsiooni loodud kuivendussüsteem. 2003. aastal asutas Pauts aga oma ühingu ning hakkas korraldama poldri korrashoidmist. Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadi 1,5 miljonit krooni, millega elustati pumbamaja. Järgnesid taotlused PRIA-le kraavide kaevamiseks, vee pumpamiseks ning muudeks maaparandustöödeks. Tänaseks on neist soistest kraavidest aga tõusnud vähemalt sama tõsine pahandus nagu kunagi Vargamäe meestelgi. Asi on nimelt selles, et seaduse järgi ei saa poldrialale kuuluvate maatükkide omanikud valida, kas nad soovivad maaparandusühinguga liituda või mitte. Kui keegi ühingu asutab, saavad teistest selle sundliikmed.