VASTUSEKS ESTONIAN CELLILE | Eesti jõgede vesi ei ole looduslikult pruun ja sogane
Tegelikult ei vasta see tõele, leiab Messimas. Õigupoolest, jah – jõevesi on tihtipeale küll sogasevõitu ja pruuni värvusega, aga seda on juba ikkagi põhjustanud mingisugune inimese tegevus.
Estonian Celli finantsjuht Siiri Lahe märgib: "Vaatamata vee värvusele on see looduskeskkonnale ohutu ja tehase heitvee värvus on väga sarnane Kunda jõe loodusliku värvitooniga."
Madis Messimase hinnangul on aga Kunda jõe looduslik värvitoon tegelikult selge ja läbipaistev nagu allikatekkelistele veekogudele on omane, seda näeb praegu veel jõe ülemjooksul.
"Kõik Eesti jõed ja järved on allikatekkelised, seega on nende vee koostis lätetel puhtam ja elukeskkonnaks sobivam kui sademevee toiteliste veekogude puhul (näiteks Norras, Rootsis, Austrias jne).
Eestis aga moodustavad kraavid kaks kolmandikku vooluvetest ja just need muudavad vee värvitooni ja moonutavad vee loomulikku koostist ning elutingimusi," selgitab Messimas.
"Kurb on tõdeda, et on levinud seisukoht, et meie veekogudele on omane ja loomulik pruun värvitoon. Seda väidetakse isegi ministeeriumide tasandil. Paraku peituvad põhjused hoopis suureulatuslikes inim-mõjutustes, mis sisuliselt näitab nende ulatust."
Nii on ka Kunda jõe ülemjooksul Messimase sõnul mitmeid kilomeetreid kuni Anguse jõe suubumiskohani vesi (Aravuse juures) läbipaistev ja hele. Esimene tugev värvitooni tumenemine toimub Anguse jõega ühinemiskohast.
"Anguse tume värvitoon on aga tingitud paljudest metsakuivendustest ja jõgi on ise ka enamalt kraaviks kaevatud," märgib ta. "Sellist protsessi ei tohi nimeteda looduslikuks. Kui praegust värvitooni looduslikuks nimetatakse, siis on see selge märk vähestest teadmistest sel teemal."
Või piltlikult öeldes lihtsalt soovist "vett segada" ehk juhtida tähelemanu oluliselt ebaolulisele.
