Veetõusme: eestlane pole orjarahva mentaliteedist lahti saanud
„Me oleme muutunud naaberriikide majandusele ressursiks: tööjõuks Soomele ja Rootsile, Norrale ja Iirimaale,“ tunnistas Veetõusme eile toimunud kõnekoosolekul. Tänapäeval me peame endalt küsima, milles me üldse oleme suveräänsed,“ küsib Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanud rahvasaadikuid ühendavad 20 augusti klubi president Ants Veetõusme.
„Vahest üksnes oma maakohtade: pärandmaastike, põllumaade ja metsade elust kinnihoidmisel, Siit tõuseb meie ette eksistentsiaalne kohustus hoida maaelu elavana ja hoida külasid eluvõimelisena. Kui sealt lahkuvad eesti inimesed läheb ka viimane suveräänsuse tugi.
„Eesti suveräänsus algab ja lõpeb tema külas, algab kinnihoidmisel maast,“ ütleb täna, veerand sajandit tagasi vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooni aastapäeval Ants Veetõusme. „ Nagu see kõlab tuntud laulu refräänis: Kuni su küla veel elab elad ka sina.“
„Eesti rahvas on olnud enam kui 700 aastat orjarahvas,“ sõnab Veetõusme.
„Me pole sellest mõttemaailmast senimaani välja saanud. Ikka nii et kui suurem avaldab survet siis anname suurema vastupanuta alla. Suured muutuvad järjest häbematumaks.
Räägime vabast konkurentsist, kuid Eesti näitel on võimalik üheselt öelda. Suurfirma tuleb, ostab kõik ära, teeb turuga mis tahab kusjuures väike lüüakse lihtsalt mättasse. Või sulgeb siin lihtsalt tootmise Ja lõpptulemusena, tänu meie maksusüsteemile viib kogu teenitud kasumi siit ära oma kodumaale.
Meie valitsus ei saa ega ka taha selle peale midagi kosta.
„Kas hakkab korduma nõukogude aeg,“ küsib Veetõusme: „Kui räägiti Eestist siis oli see riigivastane, kui nüüd räägid Eestist ja eesti rahvuslusest siis ei sobi see enam Euroopa Liidu konteksti. Selle rääkija on aga peaaegu et vaenlane. Maailma on sõnast „rahvus“ ära hirmutatud. Vaid mõnd üksikut rahvust võib nimetada. Selle näiteks on juudid,“ ütles Veetõusme.
„Me taunime antisemitismi, kuid miks me siis talume antiestonismi,“ küsis Veetõusme. Me anname oma õigused järjest ära Brüsselile ja Euroopa komisjonile.
Räägime vabast konkurentsist, kuid Eesti näitel on võimalik üheselt öelda. Suurfirma tuleb, ostab kõik ära, teeb turuga mis tahab kusjuures väike lüüakse lihtsalt mättasse. Või sulgeb siin lihtsalt tootmise Ja lõpptulemusena, tänu meie maksusüsteemile viib kogu teenitud kasumi siit ära oma kodumaale.
Meie valitsus ei saa ega ka taha selle peale midagi kosta. Meie saadikud europarlamendis peaksid olema Eesti esindajad. Tegelikkuses pole seda näha. Parlament on kujunenud poliitiliste parteide fraktsioonide koguks, kes ei esinda ei riike vaid esindavad parteide huve.
