Venemaale viina, Lätti liha, Kasahstani jogurtit
Juust on Eesti toidutööstuse ekspordihitt. Ostja ostab head maitset ja kvaliteeti, ning seda meie juustul on.
"Eestis tehakse isegi fetat ja sinihallitusjuustu," kiitis Eesti toiduliidu juht Sirje Potisepp meie tööstusi. "Juust on selline asi, mida poleks sisse tuua üldse tarvis!"
Soome on siiani olnud meie juustu parim ostja. Mullu müüdi sinna Eestist 3482 tonni juustu. Järgnes Venemaa 2769 tonniga. Kokku müüdi Eestist välja ligi 14 078 tonni juustu.
Eestist veetakse välja kõiki piimatooteid: lisaks juustule vedelaid piimatooteid, koort, võid, lõssipulbrit ja jäätist. Piimatooted moodustasid põllumajandussaaduste väljaveost mullu 18,4%. Kõige rohkem läks piimatooteid Soome, järgnesid Läti, Saksamaa ja Venemaa.
Lisaks piimale müüakse Eesti toiduainetest välja jooke, liha, kala ja pagaritooteid.
Viinajõed voolavad itta, õlu põhja
Kõige rohkem läheb Eesti toidukaubast välja alkoholi.Tänu suurele alkoholimüügile on Venemaa, hoolimata sealse turu ebastabiilsusest, meie kaubanduspartnerite seas esikohal. Venemaale müüdavast kaubast moodustavad joogid 61,7% ja kogu põllumajandussaaduste väljaveost ligi veerandi.
"Meil on väga tasemel alkoholitootjaid," kiitis Potisepp. "Eelkõige Liviko, kelle kaubamärgid Viru Valge ja Vana Tallinn on hästi tuntud. Liviko tooteid müüakse rohkem kui 20 riiki, sealhulgas Ameerikasse. Lisaks on Liviko saanud enda kätte paljude tuntud jookide edasimüügiõiguse: viskid, brändid, liköörid."
Potisepp tõstis esile ka Liviko tublit tööd ekspordivõimaluste leidmisel. "Nad on ära tabanud turu põhireegli: ära müü seda, mis sulle maitseb, vaid seda, mis tarbijale maitseb. Selle teadasaamiseks on tehtud põhjalikke turu-uuringuid. Näiteks selgus, et Jaapanis ei taha keegi Viru Valget, vaid kaubaks läks hoopis kokteilijook Shuttle."
Kui kanget alkoholi müüakse eelkõige itta, siis meie õlu voolab põhja poole. Saku Originaal on soomlaste hulgas uuringu järgi tuntuim Eesti kaubamärk. Seda läheb isegi Kanadasse ja Islandile. Alates aprillist saab Saku Kulda osta Rootsis.
A. Le Coqi eksport moodustab 9% kogu ettevõtte müügist. Lisaks Baltikumile viiakse tehase jooke Inglismaale, Taani ja Soome. Viimase aasta jooksul on suurenenud eksport sellistesse eksootilistesse kohtadesse nagu Tai ja Kanaarid.
See on hea sink, see on Eestist
See 30 aastat tagasi Peterburi turul kuuldud repliik võiks ka täna paika pidada. Sealiha ja -tooted lähevad praegugi lähinaabritele - Lätti, Leetu ja Venemaale.
"Peterburi turg on eestlastele ju koduturg," kinnitas Potisepp. "See on aastasadu nii olnud ja peaks seda olema ka praegu. Kahe aasta eest tehtud Peterburi turu-uuring seda näitaski: ostjad mäletasid Eesti tooteid ja peavad neid kvaliteetseks."
Eesti lihatooteid viib Venemaale kõige rohkem Rakvere lihakombinaat. Juhatuse esimehe Anne Mere kinnitusel on Eesti lihatoodete järele nõudlus Peterburi piirkonnas püsinud. Sinna müüakse viinereid ja sardelle, mida läheb Venemaale iga nädal 22 tonni.
"Viimastel nädalatel on Venemaal rahade liikumine häiritud ja olukord laekumistega muutunud halvemaks," kurtis Mere.
Vene müük on risk: keegi ei tea ette, millal Venemaale müüdud toodangu eest raha saamata jääb. Ettevõtjate soov on, et riik seda riski kanda aitaks, pakkudes täiendavaid tagatisi ja garantiifonde.
Eksootilisemad ekspordi sihtriigid on Elevandiluurannik Aafrikas, kuhu müüakse seapäid ja -jalgu, ning Vietnam, kuhu liiguvad kondid.
Jalg vaja ukse vahele saada
Sirje Potisepa sõnul on Venemaa piisavalt suur ja atraktiivne turg igale töötlejale.
Kuna ka Ukraina on Eesti jaoks tähtis kaubanduspartner, on halb uudis see, et Ukraina president allkirjastas seaduse, mis annab valitsusele võimaluse kehtestada 6 kuuks kuni 13% täiendava imporditolli määra. Siin võiks Eesti riigi esindajad Potisepa meelest küll püüda läbirääkimisi pidada, et Eesti toiduaineid lisamaks ei ähvardaks.
"Hästi lihtne on öelda: eksportige! Aga kuidas sa ekspordid, kui kõik lähiturud on languses? Lätis on majandus lagunemas, Leedu tuleb kolinal järele. Soome avastas, et tal on sisemajanduse kogutoodang -3% ja kuulutas, et majanduskriis on ka neil!" kirjeldas toiduliidu juht. "Kõik maad kaitsevad oma turgu ja valivad hoolega, mida sisse lasta. Väga raske on praegu ekspordiga alustada."
Potisepa selgitusel on ekspordiga alustamiseks kaks võimalust. Esimene on püüda välisturgu vallutada oma kaubamärgiga. See on raskem, kuna nõuab turu-uuringut ja turundusraha. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on ka ühisturunduse meede, aga siis peavad välisturgude otsijad koostööd tegema.
Teine variant on pakkuda turule oma toode, kuid nõustuda selle müümisega mingi muu kaubamärgi all. Sel juhul kujundab ostja ise pakendi, paneb kaubale oma hinna ja oma nime ning müüb seda private labelina (kaupluste oma kaubamärgi all müüdavad tooted - toim). Selline kaup on odavam kui muud sama sorti müügiartiklid.
Nii on võimalik välismaisesse kaubandusketti küll sisse saada, ent selle variandi puhul Eesti tooted ei võida. Meie oma kaubamärk jääb tutvustamata ning päritolumaagi on kirjas väga väikselt ja väga all nurgas. Kui üldse. Kui private labeli tootjal aga hästi läheb ning tema toode osutub maitsvaks ja ostetavaks, võib nõnda jala välisturu ukse vahele saada küll.
"Igal juhul on oluline oma kaubaga välja pääseda. Välismaal poelette vaadates on mulle küll mulje jäänud, et igal pool oleks meie toodete jaoks ruumi," kinnitas Potisepp.
Eksootilisemad sihtriigid
- Koor - Süüria, Türgi
- Jogurt - Kasahstan
- Või - Norra
- Juust - Kreeka, Küpros, Itaalia
- Suitsuliha - Hiina
- Linnuliha - Hongkong
- Seajalad - Elevandiluurannik
- Alkohol - USA, Kanada, Jaapan
- Õlu - Inglismaa, Tai, Kanaarid, Island
Premia ostis Peterburi jäätisevabriku
Mullu ostis Eesti jäätisetootja Premia ära Peterburi suuruselt kolmanda jäätisevabriku.
"Peterburi jaoks toodame jäätisi sealses tehases," ütles ettevõtte juht Kuldar Leis, põhjendades seda sellega, et Peterburis on 5 miljonit inimest, koos oblastiga on seal elanikke sama palju kui kogu Baltikumis kokku.
"Venemaa jaoks jäätiste tootmine sinna viia oli Leisi sõnul äririski vähendamine. "Kuigi parema meelega ekspordiksime Peterburisse Eesti toorainest Eestis toodetud jäätist, on praeguses majandusseisus, kus rubla väärtus langeb, kindlam omada tütarettevõtet kohapeal," rääkis Leis.
Jäätiste retsepti ega pakendit ei muudetud, kuid välja töötati ka uued sordid. Ekstra Peterburi turu jaoks hakati tootma jäätist Etalon. Tootmisjuhi hinnangul on see klassikalise jäätise etalon: rammus ja magus koorejäätis paksu šokolaadiglasuuriga, mis sobib hästi Peterburi konservatiivse maitsega ostjatele.
"Kuna jäätised võivad olla väga erinevad, tuleb pugeda ostja hinge," valgustas Leis oma firma müügipõhimõtteid. "Venemaal on hästi populaarsed koorejäätised ja ka pakend võib olla silmatorkavam. Nemad tahavad hästi magusat."
Lisaks kohapeal toodetule müüb ettevõte Venemaal ka Eestis valmistatud jäätisi.
Veel müüakse jäätist Lätti, Leetu ja Soome. Läti-Leedu turu jaoks toodetakse jäätisi Bravo ja Klassika, mida meie ostame Väikese Tomi ja Regati nime all. Soome lähevad liitrised pakid perejäätist.
Saku Kuld pääses Rootsi alkoholimonopoli
Rootsi riiklik alkoholimüügikett Systembolaget valis oma sortimenti Eesti õllesordi Saku Kuld, mida hakatakse sealsetes poodides müüma alates aprillist. Saku Õlletehase müügidirektori Margus Kasteini sõnul tähendab Rootsi alkoholimüügiketti pääsemine ekspordimahtude suurenemist 15% võrra.
Rootsis müüakse alkohoolseid jooke ainult riikliku monopoolse müügiketi 426 kaupluses, niisiis on ainuke tee Rootsi ekspordituruni just sedakaudu. Systembolageti sortimenti saamiseks tuleb läbida 15-liikmelise komisjoni maitse-, kvaliteedi- ja pakenditestid. Sortimenti arvamise üheks võtmenäitajaks on ekspertide pimetesti tulemused, mille Saku Kuld edukalt läbis.
Carlsberg Rootsi juhi Otto Drakenbergi sõnul nõuab Systembolaget väga head kvaliteeti ja seda Saku Kullal on, mistõttu keti nimistusse pääsemine on märk Saku õlle usaldusväärsusest.
"Arvestades seda, et Saku Õlletehas on esimene Eesti õlletootja, kelle toode vastab Systembolageti nõuetele ja pääseb Rootsi joogiturule, muutub Saku Kuld kõige tuntumaks ja enimmüüdud Eesti õllemargiks Rootsi turul. Meile meeldib Saku Kulla mahe ja humalane maitse ning selle pilkupüüdev pakend," lisas Drakenberg.
Soome marketid müüvad Eesti toitu toidukaupu
Alates jaanuarist müüakse Helsingi piirkonna K-citymarketites, K-supermarketites ja Jumbo Prismas Eesti toidukaupu. Neist poodidest võib osta Salvesti, Pere Leiva, Maag Piimatööstuse, Arke Lihatööstuse ja A. Le Coqi tooteid. Eesti toidukaupa vahendab Soome Eesti osalusega firma Deliciest Oy, kes soovib laieneda ka mujale Soome.
"Eesti toit on tõesti maitsev, ja ainus põhjus, miks paljud soomlased seda ei tea, on see, et nad ei ole seda lihtsalt maitsnud," nentis Deliciest Oy tegevdirektor Sampsa Luukkaanen.
Deliciest Oy koondab oma nime alla eri tootegrupid: liha-, piima- ja pagaritooted, külmutatud tooted, mahlad ja karastusjoogid. Et oleks selge, et tegu on just Eesti toodetega, säilivad pakenditel Eesti tootja oma logod ja kujunduselemendid.
Luukkaaneni selgitusel müüakse Eesti toitu selleks, et aidata eestimaistel tootjatel laiendada oma ekspordivõimalusi lähinaabrite juures, tutvustada meie toidu häid omadusi soomlastele, seal viibivatele eestlastele ja venelastele.
