VIDEO | Eestlaste arendatav robotlaev tegi Keri saarele oma esimese tõsise merereisi

 (17)

Möödunud nädalal korraldasid Eesti teadlased ja insenerid esimese pikema katsesõidu oma arengujärgus robotlaevale Nymo. Tuli Läänemerega toime küll!

Keri saarele sattusin koos kolme Tallinna Tehnikaülikooli teadlase ja ühe OÜ Hyrlesi inseneriga, kes olid lahkesti valmis ajakirjaniku oma mootorpaati kaasa võtma, et jälgida robotlaeva Nymo katsesõitu.

Isejuhtivat ja iseseisvalt merel navigeerivat laeva arendavad välja ettevõtted Hyrles ja MEC Insenerilahendused koostöös tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehatroonika instituudiga.

Kui varem on Nymot katsetatud peamiselt Männiku karjääris ja korra on sõidetud ka Naissaarele, siis seekordne, just muinastulede ööle sattunud reis Kerile oli 2,5 meetri pikkusele ja veidi rohkem kui sadakond kilo kaaluvale robotlaevale esimene n-ö tõeline mereproov.

Robotlaev Nymo Foto: Ain Alvela
Seotud lood:

Teekonnal Keri saarele ja tagasi kogusid Nymo arendusgrupi liikmed eesotsas PhD Heigo Mõlderiga andmeid ja tähelepanekuid laeva navigeerimisvõime ja tehnilise vastupidavuse kohta avamere tingimustes.

Kõik vajab muidugi veel täpsemat analüüsi, aga esialgu võib juba öelda, et etteantud teekonnapunktide järgi navigeeris laev sihtkohta ja tagasi eeskujulikult, juba pärast sihtpunkti jõudmist aga tegi laev äkilise pöörde ja selle käigus viskas mootoril võllirihma maha. Seda tuli siis saarel parandada, aga midagi katastroofilist see endaga kaasa ei toonud.

„Elektroonika ja tarkvara mõttes läks kõik plaanipäraselt, ilma, et me oleks pidanud kordagi juhtimisprotsessi sekkuma. Väiksed viperused olid mehhaanikaga, aga ei midagi, mida ei saaks edasi arendada,” võtab Heigo Mõlder sõidu kokku. „Juba praegu võib öelda, et robotlaev sai suurepäraselt väljakutsega hakkama ja meie suure hulga andmeid, mida edasi analüüsida.”

Robotlaev Nymo Foto: Ain Alvela

Järgmise aasta kevadel on laevaga plaanis juba Soome sõita, mis muidugimõista oleks esmakordne taoline ettevõtmine. Selleks aga vajab praegune prototüüp veel üksjagu täiustamist, eelkõige just mehaanika ja ehk ka konstruktsioonilse vastupidavuse osas.

Nymo töögrupi teadlased räägivad, et selline ennast ise juhtiv robotlaev võiks kunagi rakendust leida näiteks mereuuringute läbiviimisel, aga miks mitte ka väikesaartega ühenduse pidamisel, sinna ütleme toidumoona või postipakke transportides ja tagasiteel mandrile saarel kogutud ja pakendatud jäätmeid ära vedades.

Robotlaeva arendamiseks õnnestus meeskonnal kaasata sihtasutuse Archimedes nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud toetus. Kokku on robotplatvormi prototüübi väljatöötamise eelarve kuni 0,5 miljonit eurot.

Robotlaev Nymo Foto: Ain Alvela