„See on olnud pigem enda sisemiste vajaduste jaoks, aga plaanis on arendada ka nende inimeste jaoks, kes võiksid vajada tasakaalu,” ütleb täiskasvanute koolitaja ametit pidav Anneli, kes sai äsja ka loomateraapia praktiku tunnistuse. Nende juures on käinud lastegrupid aga ka täiskasvanud, et suhelda sõbralike loomade-lindudega. Selle käigus langeb inimeste stressitase ja tekib sisemine tasakaal.

„Kui näen, kui palju rõõmu saavad mu kolm lapselast kanadega tegeledes, siis see tasub ära,” räägib naine silmade särades. „Loomateraapia on meil uus asi. Loomad aitavad inimestel end avada ja iseennast leida. Ma ütlen, et propageerin elu maal, harmooniat ja mitmekesisust, psüühilise tasakaalu saavutamist ja sotsialiseerumist.”

Kamelia talus on loomadel nimed ja nad on inimestega sõbralikud. Vaid laamapaar, kes on kolm aastat üritanud järelkasvu saada ja on nüüd oma esiklapse ootuses, ei taha väga inimeste lähedust. Isane laama tunneb vajadust oma kaasat kaitsta ja kipub inimeste suunas sülitama. Eeslitäkk kaitseb oma nädal tagasi ilmavalgust näinud varssa, kuid seda pigem hobuse eest, kihutades ta varsast ja tähelepanu pärast kadetsedes ka inimestest eemale. Kolm kana on aga juba mitu nädalat tegelenud munade haudumisega ning esimesed tibudki on juba koorunud. Pere kass ja rott saavad aga nii hästi läbi, et kiisu lubab rotil oma pea peale või sülle ronida.

Ka inimestel on võimalik sealseid linde ja loomi sülle võtta ning silitada, mis annab mõnusa positiivse emotsiooni. Kuna tegu ei ole miniloomaaiaga, vaid neljajalgseid sõpru peetakse enda rõõmuks, pole talu igapäevasel avatud, vaid loomade vaatamise soovi korral tuleks lahkele pererahvale ette helistada.
Kamelia talus hoiab nädalane ponipoiss ema lähedusse.