Viinamarjad ja neist valmistatud vein on rikkad kasulike bioaktiivsete ühendite poolest. Maaülikooli doktorant Mariana Maante uuris nende sisaldust siinsete viinapuude marjades, lehtedes, fermenteeritud teepulbris ja joodavas tees. „Selgus, et neidsamu bioaktiivseid ühendeid mis on punases veinis, saame ka teed juues,” rääkis Kadri Karp.

Fermenteeritud viinapuulehtedest tee meenutab maitse poolest musta teed, kuhu on lisatud sidrunit. „See on väga hea kuuma teena, aga ei tule nii palju parkaineid ja maitse säilib ka külmana.Väga hea hapukas jook, mis sobib palaval suvepäevak jääteeks,” ütles professor. Kui lasta teel kannus kauem tõmmata, lausa paar tundi, siis on maitse tummisem.

Külli Must OÜ-st Alatskivi Mõisamaitsed valmistas mullu viinapuulehtedest teed. Tema sõnul on see protsess sarnane Peipsi ääres traditsioonilise põdrakanepist ivantšai valmistamisele, kuid siiski natuke keerulisem ja pikem, kuna viinapuu lehed on tuimemad. „Algul peavad lehed seisma ummuksis, pärast tuleb muljuda, et hakkaks hapnema ehk fermenteeruma,” selgitas ta. „Teatud aja seisab, kuni tuleb imeline vaarikamoosi lõhn. Siis ta on valmis, tuleb tükeldada ja kuivatada.„

Must ütles, et järgmisel nädalal hakkab ta jälle lehti korjama ja fermenteerima. „Proovin teha teesegusid, ka ivantšaiga, et maitseid põnevamaks muuta,” lisas ta. Viinapuuleheteed saab praegu osta vaid Alatskivi lossiaia kõrval olevast Alatskivi Mõisamaitsete poest. Edaspidi, kui kaupa on rohkem, on plaanis müügikohti laiendada.

„Fermenteerimine on keeruline, aga ka kodus saab viinapuulehtedest teed teha,” märkis Kadri Karp. Ta on ise lehed ära kuivatanud, seejärel näpu vahel tükkideks teinud ja siis neile keeva vett peale kallates teed teinud. „Nii tuleb ka hea tee,” kinnitas professor.