VIDEOEKSPERIMENT | Tavaratas versus elektriratas: kumb alistab Tartu kõige väsitavama nõlva?

Tartu linnapilt on uutest hõbedastest jalgratastest tulvil ning sõitjad ja pealtvaatajad rõõmsalt elevil. Panime rattad Toomemäe nõlval proovile ning uurisime ratturitelt, mida nad asjast arvavad.

Laupäeval alustas Tartus rattaringlus, mille 510 elektri- ning 240 kaheksakäigulist tavaratast võivad kasutada kõik linnaelanikud ning külalised. Need, kes jõudsid registreerida möödunud nädalal, said endale terveks suveks tasuta sõiduõiguse.

Rataste kohta kuuleb üldiselt kiidusõnu, kuigi nende 35-kilogrammine kaal näib harjumatu. Peamine murekoht on see, et igas rattaparklas ei pruugi jalgrattaid olla, samal ajal kui kesklinna parklad on ületäitunud. Linnavalitsus aga on hädas nende sõitjatega, kes ühisvarasse heaperemehelikult ei suhtu.

Paljud proovivad elektriratast esimest korda ning on positiivselt üllatunud selle üle, kuidas need Tartu küngastest üles sõitmise vaevatuks muudavad. Proovisime järele ja võtsime aega.

Professorite alleest (tuntud ka aeglase surma nime all) sõitis elektriratas üles suurema vaevata, ent tõusu järsem lõpp oli sellele liig. Mootorita, ent sama raske, ühisrattaga oli mäkke jõudmine aga vähemalt poole raskem ettevõtmine kui tavapärase linnarattaga.

Rattaparklad on kiiresti muutunud kohtadeks, kus noored vaba ratast oodates sõbrunevad, leiab üks aktiivsest jalgratturist naine. Tema tähelepanekute kohaselt meelitavad elektrirattad õue ka need lapsed, kes muidu toast väljas ei käi.