Viie riigi ministrid allkirjastasid Rail Balticu ühisfirma kavatsuste leppe


Berliin-Tallinn Rongiga
Berliin-Tallinn RongigaFoto: Raimo Poom

Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome ministrid kirjutasid esmaspäeval Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balticu raudteeühenduse ühisettevõtte loomisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnustas senist riikide vahelist koostööd.

„Rahvusvahelised transpordi koostööprojektid on mahukad ja kompromisside nimelt tuleb teha palju tööd,“ ütles Parts. „Täna me astusime sammu edasi, kuid tuleb silmas pidada, et olulisemalt pikem tee on veel minna.“

Parts rõhutas, et ühisettevõtte edu garantiiks on kriitilise tähtsusega professionaalse juhtkonna palkamine. „Näen Rail Balticu ühisettevõtet kui tugevat kompetentsikeskust, mida veavad maailma parimad eksperdid,“ sõnas ta.

Ühisettevõtte asutavad kolm Balti riiki, kuid kokkuleppe kohaselt on Soomel ja Poolal võimalus hiljem aktsionärina liituda. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, kõik kolm riiki panustavad aastas halduskuludeks 650 000 eurot.

Samuti lepiti kokku, et piiratud vastutusega äriühingu aktsionäride leping valmib tuleva aasta alguseks ja osapooled kavatsevad taotleda projekti realiseerimiseks 85-protsendilist rahastust Euroopa Liidu poolt. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.