Kütteseadmega eramajas peab iga viie aasta tagant käima kutseline korstnapühkija ning selle kohta akti väljastama. Tuleohutusseaduse kohaselt võib vahepealsel neljal aastal küttesüsteemide puhastamise nõudeid järgides toimingud läbi viia ka kutsetunnistuseta isik, ent seda tuleb teha vähemalt kord aastas.

Korstnapühkija ja pottsepa Aivar Sekk’i hinnangul on neil, kes seda veel teinud ei ole, praegu viimane aeg hakata küttesüsteemide korrasolu peale mõtlema. Samas leiab Sekk, et kui igal aastal on korsten pühitud ja kõik on korras ning töötab, siis ei ole vaja ummisjalu just sügisel korstnapühkijat otsima tormata.

„Seadus näeb ette, et kord aastas ja ei ole vahet, mis ajal täpselt seda teha. Võib ka jaanuari kuus,“ räägib Sekk.

Tunduvalt olulisem korstende pühkimise ja kütteseadmete kontrollimise ajastusest, on toimingu kvaliteet. Sekk’i sõnul on inimesed vahel endi küttesüsteemide korrasolus väga kindlad, teadmata neid varitsevast suurest ohust. „Kohale minnes võib vahel välja tulla mõni väga suur viga. Näiteks see, et puit on koldele ohtlikult lähedal.“

Paljud pühivad iga-aastaselt oma korstnad ise ning on ka neid, kes sellega suurepäraselt hakkama saavad. Aivar Sekk nendib, et suur osa inimesi siiski ei oska jälgida seda, mida korstnapühkija jälgib ja vaatab.

„Sageli ei suudeta aru saada, kuidas suitsukäigud käivad, ei tunta nende hingeelu. Nii võib juhtuda, et puhastades lükatakse need hoopis umbe,“ nendib Sekk.

Inimestel ei ole alati kodus ka õigeid vahendeid ning ohutust ei osata piisavalt jälgida. Kutselise korstnapühkija külastus vähemalt iga viie aasta tagant aitab tagada paremas korras ja ohutumad seadmed.

„Kui vähegi võimalik, siis võiks ikka lasta korstnapühkijal üle vaadata,“ annab Aivar Sekk soovituse.