Viljapuuaedu põletama sundiv tõbi ohustab Eestit
Aednikud kardavad, et kevade saabudes levib Eestimaale viljapuude bakterpõletik, mille tõttu Leedus ja Lätis on juba hävitatud tuhandeid viljapuid.
Eesti on siiani viljapuude bakterpõletikust vaba olnud, aga kuna lähim haiguskolle Lätimaal asub 120 kilomeetri kaugusel meie õunapuuaedadest, kardavad eriti Lõuna-Eesti aednikud, et sel kevadel ja suvel võib bakter tuule ja putukatega levida ka Eestisse.
"See on väga ohtlik nakkus, mille puhul kõik nakkust levitavad õuna- ja pirnipuud maha raiutakse ning põletatakse. Igal aastal on nakatunud üks Balti riik ja kevadel võib soojade tuultega levida haigus ka Eestisse," rääkis Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer, kelle aiand asub Läti piirist 20 kilomeetri kaugusel.
"Põllumajandusministeerium peaks välja töötama kahjude hüvitamise korra, sest kui haigus kohale jõuab ja nakatunud aedades viljapuid hävitatakse, on juba hilja. Lätlased-leedulased olid oma kahjude sissenõudmisel hädas," ütles Seedri peremees Elmar Zimmer. Ta selgitas, et temasugused talunikud peavad tootmise seisma panema, kui ootamatult selgub, et aed tuleb hävitada ja viljapuuistikuid enam müüa ei saa.
Ohtlik viljapuu bakterpõletik esineb ainult roosõielistel taimedel - õuna- ja pirnipuudel. Lehed muutuvad tumedaks ja kuivavad, otsekui oleks põlenud. Nakkus võib levida pihlakale, ebaküdooniale, arooniale, viirpuule ja tuhkpuule.
Leedus hävitati sadu tuhandeid viljapuid
Taimetoodangu inspektsiooni peaspetsialist Epp Kõiva selgitas, et kui 2005. aastal avastati Leedus 17 haiguskollet, hävitati 92 000 peremeestaime. 2006. aastal hävitati 93 000 ja 2007. aastal 53 880 puud.
"Leedus oli vahepeal nakkus levinud üle riigi, ainult kahes regioonis seda ei leitud, ka eelmisel aastal leiti veel kolm uut nakkuskollet," rääkis Kõiva.
Leedust levis bakterpõletik Lätti, nakatades 50 taluniku eraaeda, nii et maha raiuti ja põletati ka mitmekümneaastased õunapuud, kokku 1748 puud. Eelmisel aastal oli Lätis juba 8 uut nakkuskollet," rääkis Epp Kõiva.
Elmar Zimmer selgitas, et igal aastal on nakatunud üks Balti riik. "Oleme tõesti mures, et see nakkus jõuab ükskord meile. Kõik sõltub ka sellest, kui soojaks kujuneb tänavune suvi, sest jahedaga bakter nii kergelt ei levi," ütles ta.
Kui Läti talunikud pidid riigilt kahjutasu nõudmisel kohtusse minema, siis Eesti aednikud seda ei taha. "Tuleb see bakterpõletik või mitte, aga hüvitusmäärad peaksid põllumajandusministeeriumil igaks juhuks juba valmis olema," nõudsid aednikud.
Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Evelin Hillep selgitas, et praeguseks on välja töötatud eelnõu kavand.
"Plaanime aednikega arutada tõrjeabinõude rakendamise toetust aprilli teisel poolel, õigusakti peaks minister alla kirjutama 13. augustiks," ütles Hillep.
Korra väljatöötamisel on aluseks võetud Euroopa Komisjoni vastav määrus, mis sätestab riigi abi andmist põllumajandustootjatele. Alternatiivina riigiabile soovitab Hillep aednikele ka kindlustustoetust, kus tootja võtaks riskide maandamise osaliselt enda kanda.
Eesti kaitstav riik
Eesti kuulub praegu nende 13 riigi hulka, mis on kuulutatud viljapuu bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstavad riigid on ka Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Suurbritannia.
Imporditud taimse paljundusmaterjali puhul peab peremeestaimede taimepassis olema kohustulik ZP-b2 märgistus, mis tõestab taimede puhtust.
"Kaitstavad piirkonnad on ka Läti ja Leedu, kus iga nakkuspuhangu korral hävitatakse kogu haiguskolle ehk viljaaed. Aga näiteks Poolas on nakkuskolded paikkonniti nii levinud, et seal päris piiri nakkusele panna ei saa. Nii ongi osad riigid kaitstavate nimekirjast välja jäetud," selgitas Zimmer.
Ohtliku bakterpõletiku vastu tulemuslikke tõrjevahendeid ei ole, nii et kõik haiguskolded hävitatakse. Nakkuse ennetamiseks tuleks aedades teha korralikku tavapärast taimekaitset, et puud-põõsad oleks heas kasvujõus ning haigused ja söödikud eriti levida ei saaks.
Viljapuu bakterpõletik
Viljapuu bakterpõletik on üks ohtlikumaid roosõieliste viljapuude haigusi maailmas. Esineb õuna- ja pirnipuudel, pihlakatel. Kirsi- ja ploomipuudele üle ei kandu. Haigestuda võivad kõik taime maapealsed osad. Tugeval nakatumisel sarnaneb haiguspilt tulekahjustusega. Bakterilima on haigestunud taimeosadel tilkade või niitidena.
Pungad ei avane, õied närbuvad ja hävivad, kuid jäävad taimele. Noored oksad ja lehed muutuvad mustaks. Haigus levib bakterilimaga, mis kandub taimelt taimele tuule ja vihmaga, putukatega, lindudega, inimtegevusega.
Bakter võib kanduda edasi peremeestaimedega, ka peitelisel kujul. Samuti on oht levikuks nakatunud viljade, saastunud veokite ning taaraga.
Haiguse kahtlusel tuleb teatada taimetoodangu inspektsiooni maakonnabüroole.
Allikas: taimetoodangu inspektsioon