„Juustu osas oleme liikunud lähemale rikkamate riikide tarbimismudelile, mida on muuhulgas soodustanud ka juustu taskukohasem hind - ilmselgelt on inimesed varasemalt jätnud juustu ostmata, kuna see on olnud liiga kallis,“ selgitas seda maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Kindlasti soodustab juustu tarbimist ka see, et juustuvalik meie poelettidel on väga lai.

Või tarbimine on tema sõnul lainetena suurenenud ja vähenenud, näiteks tarbisime võid 2010. aastal sama palju kui praegu, vahepealsetel aastatel vähem. „Küllap mängib siin oma rolli nii hind kui ka tarbijate teadlikkuse kasv - või konkureerib tarbija valikus muude võiete ja leivamääretega. Tarbijad on muutunud teadlikumaks ja see on tinginud ka või eelistamise muudele valikutele,“ lisas Kand.

„Kuna piimatooted on odavamad, saavad inimesed neid endale rohkem lubada,“ kommenteeris seda toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Ka meie pere on hakanud nüüd, kui viilutatud juustu kilo maksab neli eurot, seda rohkem sööma võrreldes ajaga, kui kilohind oli 10 eurot.“

Samas lisas ta, et odavate piimatoodete puhul on võitjaks vaid tarbijad, kuna põllumees saab omahinnast madalamat hinda ja soodsa hinnaga kampaaniatoodete pealt ei teeni ka tööstus ja kaubandus.