Võõpsus asuva lagunenud elamu kordadegemine on eraasi, võrgukuuri hävitas kunagine suurpõleng

 (3)
Võõpsus asuva lagunenud elamu kordadegemine on eraasi, võrgukuuri hävitas kunagine suurpõleng
Vasakpoolsel pildil Võõpsu võrgukuur 1924. aastal (hävines 1939. aasta tulekahjus), parempoolsel kunagine nahakaupmehe elamu, mis ammu pole hoolitsevat kätt tunda saanud. Muinsuskaitselist väärtust hoonel siiski pole.Repro

Juhuslikult möödasõitvad inimesed on märganud Põlvamaal Võõpsu alevikus väikese kruusatee ääres asuvat üsna tähelepanuväärse välimusega hoonet, mis paraku seisab lagunenu ja rüüstatuna.

Kuulu järgi ehitanud selle maja Võõpsu külasse (esmakordselt mainitud aastal 1428) kunagi sealkandis tegutsenud nahaparkal või nahakaupmees. Mõne arvamuse kohaselt olevat seda hoonet kunagi kasutatud võrgukuurina, aga Räpina valla majandusosakonna juhataja Jaan Purge lükkab selle teadmise ümber, märkides, et tegelikult on räämas hoone eravalduses, riikliku kaitse alla ei kuulu ja ega vallavõim sellest rohkem suuremat ei teagi.

Teadaolevalt hävis oluline osa Võõpsu puitasulast, kokku 32 elumaja koos kõrvalhoonetega, sh ka võrgukuur, suure tulekahju ajal, mis puhkes 12. mail 1939. aastal. Kodust jäi ilma pea 200 inimest. Toona kirjutas Päewaleht, et kahjutuli sai alguse kohaliku tisleri Kustav Haari töökojast, kus too olla petrooleumimootori väljalasketoru läbi laastukatuse pistnud, toru aga läks kuumaks ja süütas kuiva katusekatte. Igatahes saanud tisler Haar 350 krooni trahvi.

Muide, vaid kümme päeva pärast Võõpsu tulekahju puhkes laastav tuli ka Petseri linnas, mis hävitas paari tunniga kolmandiku toonasest, peamiselt puithoonetest koosnevast Petserist. Tuli peatus alles linna piiril, kui kahjud kokku loeti, ilmnes, et kahjutuli võttis üheksa inimese elu, jättis poolteist tuhat peavarjuta ja hävitas 212 maja.

Seotud lood:

Rahas väljendatuna ulatus kahjusumma kahe miljoni kroonini. Õnnetust nimetati Eesti XX sajandi hullemaks tulekahjuks, tuli sai alguse purjutaja Aleksandr Terešihhini süüdatud puukuurist, mille eest ta lootis 150 krooni suuruse kindlustusraha saada.

"See hoone on erakätes ja ehitusregistris nimetuse all elamu. Võrgukuur Võõpsus kunagi tõepoolest oli aga nüüd pole seda hoonet enam olemas," selgitab Purge. "Räpina valla omandis ei ole võrgukuuri kunagi kuulunud ning praegu Võõpsu sadamas toimuvate rekonstrueerimistöödega ei saa mingit seost olla."

Mullu eraldas PRIA Võõpsu ajaloolise sadama kai rekonstrueerimiseks 48 600 eurot, märkides, et Võõpsu aleviku ja küla kultuuripärand ongi just sadam ning seda tuleb hoida, samuti tuleb elavdada laevaliiklust Võhandu jõel ja Lämmijärvel. Toetuse sai Räpina vallavalitsus, asja algatas MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Eespool jutuks olnud hoonel pole Võõpsu sadamaga midagi pistmist.

Räpina vallavanem Kaido Palu kinnitab, et viimatine toetus saadi konkreetselt Võõpsu sadama kai kordategemiseks, aga tegelikult on sadamas ja selle ümbruses juba viimase viie aasta jooksul kõvasti korrastustöid tehtud, võsa võetud ning leetemulda lodualale täiteks veetud ja selleks ka mitmeid toetusi saadud. Sel aastal viibivad tööd uue kai kallal Palu sõnul sellepärast, et tänavu on Võhandu jõe veetase pisut kõrgem kui tavaliselt.

"Praegu ootame veetaseme langust, et ka lõpuni ehitada, talvel jääga rammiti sadamakai vaiad põhja kinni," kirjeldab Kaido Palu tööde käiku. "Eesmärk on kunagine tammepalkidest tehtud kai taastada võimalikult sarnasena sellega, mis see kunagi oli. Kuigi tööd sõidavad natuke hooajale sisse, usume, et saame paari lähema kuuga kõik tehtud."

Võõpsu sadama on kodusadamana registreerinud 13 kalalaeva, paadisild on 2,5 meetri pikkune. Sadamas teenindatakse väikelaevu, sadamateenuse osutajaks on Võõpsus Räpina vallavalitsus.