Zooloog: Eestis võiks hunte märksa enam olla

 (21)
800px-Canis_lupus_laying_in_grass
Foto: Bianca Mikovitš

Viimasel ajal on meedias kajastatud palju huntide tegemiste kohta. Kuidas neid on liiga palju, neid saab liiga vähe küttida ning kuidas nad on ohtlikud nii lammastele kui ka koduloomadele.

Ulukiseire spetsialist ja zooloog Peep Männili sõnul ei ole sugugi halb, kui hunt on avalikkuse huviorbiidis. "Halb on see, kui negatiivne pool, mis ka paljude muude teemade puhul paremini müüb, suures ülekaalus on," ütles ta.

Hunditeadlase ning zoosemiootiku Laura Kiiroja sõnul on kära huntide üle liialt vali. Eesti olukord pole siinkohal ainulaadne – sama debatt käib pea kõikides riikides, eriti neis, kus hundipopulatsioon taastub ja hundid taasasustavad oma kunagisi elupaiku (nt Norra ja Rootsi).

Poleemika huntide üle kerkib üles igal talvel, kui kestab jahihooaeg, sest huvigruppide vahel puudub ühisarusaam hundipopulatsiooni majandamise osas, ütles Kiiroja. Ta selgitas, et jahimehed tahavad jahti õigustada ja rohkem lube saada ning bioloogid tahavad hunte kaitsta.

Võrreldes eelmise aastaga on huntide arv väiksem, samuti on väiksem nende tekitatud kahjustuste hulk, mille põhiosa moodustab lammaste murdmine, rääkis Männil. Ta lisas, et metssigade arv on seoses Aafrika seakatkuga drastiliselt vähenenud ning väheneb veel edasi nende alade arvelt, kuhu katk on hiljuti levinud või kohe-kohe levimas. "Paljude jahimeeste seas on seetõttu tekkinud hirm, et metsseast kui olulisest toidupoolisest ilma jäänud hundid hakkavad nüüd rohkem metskitsi ja põtru sööma," ütles Männil. Need jahimehed arvavad, et huntide arvu peaks seetõttu praegu olulisel määral vähendama.

Seotud lood:

Eestis on hunte umbes 200

Vaid ökoloogilisest seisukohast lähtuvalt võiks neid märksa enam olla, ütles Männil. Inimesele sobiv hundi arv on siiski sellest märksa väiksem ning põhineb erinevate huvirühmade kokkuleppel. Nii on kokku lepitud, et sobiv arv Eesti jaoks on 150-250 hunti, rääkis Männil.

Männili sõnul arvestavad iga-aastased küttimiskvoodid huntide arvukust ja paiknemist ning üldjuhul tulevad jahimehed nendega toime. Kohati võib olla probleeme küttimismahtude täitmisega ja seda eriti kehvade lumeoludega talvedel.

Laura Kiiroja arvates jahitakse hunte ülemäära. "Kui igal aastal pool hundipopulatsioonist maha lasta, ei võimalda see tervete ja funktsioneerivate hundikarjade teket," ütles ta. See on tõestatud fakt, et stabiilsed ja piisavalt suured hundikarjad kipuvad kariloomade kallale vähem, kui küttimissurve all kannatavad karjad. Suurel karjal on lihtsam metslooma murda. Küttimise tulemusena kari enamasti laguneb ja noored kogemusteta hundid satuvad suurema tõenäosusega sekeldustesse.

Küttimissurve suurendamise asemel tuleks tegeleda probleemsete isenditega, ütles Kiiroja. "Praegu on mure selles, et kui tekivad probleemsed hundid, siis neid pole võimalik küttida, kui limiit on täis, sest absoluutselt iga indiviid on populatsiooni säilimiseks oluline" rääkis ta. Kui hunte oleks piisavalt palju, oleks ka rohkem ruumi probleemhuntide küttimiseks.

Kuidas koduloomi huntide eest kaitsta

Peep Männili sõnul tuleb loomad ööseks lauta või hea aiaga piiratud väiksemasse aedikusse ajada. "Ehitada ümber kopli korralik vähemalt viie elektrikarjuse traadiga kiskjatõrjeaed ning suurema karja puhul soetada karjavalvekoerad," soovitas Männil. Ta lisas, et kahjustuste ennetustegevusi toetab ka riik.

Huntide kahju lammastele on võimalik minimaliseerida, kasutades korraga karjakaitsekoeri ja elektrikarjust, rääkis Laura Kiiroja. "Lambakoera ja karjakaitsekoera koostöö on eriti efektiivne – väike, ergas ja hirmsasti hunti kartev lambakoer haugub hüsteeriliselt ja kutsub kohale suure karjakaitsekoera," selgitas ta. Selleks, et karjakaitsekoera töö oleks tõhus, peaks iga 50 lamba kohta olema üks karjakaitsekoer. Turvalisust lisaks ka see, kui aeg-ajalt jätaks endast märgi maha karjus.

Mis puudutab koeri, siis kõige ohtlikum on hoida koeri õues ketis piirkonnas, kus elavad hundid. Kui koera hoida õues, peab koer olema hundikindlas aedikus. "Koduõue aitab kindlamaks muuta ka valgustite kasutamine, eriti kõiksugu vilkuvad valgustid, kas või jõulutuled," soovitas Kiiroja. Samuti on hea teha mingi kolisevate esemetega hernehirmutis. Selliste asjade puhul on aga oluline meeles pidada, et need pole alatised lahendused – ajapikku hundid harjuvad ja õpivad, et ohtu pole. "Seetõttu tuleks hundihirmutiste osas olla loominguline," ütles Kiiroja.

Kui koeraga minnakse jalutama ning on teada, et sealkandis liiguvad hundid, siis on mõistlik hoida koer rihma otsas, et ta püsiks inimesele piisavalt lähedal. Kui on suur hirm, võib ka näiteks pipragaasi kaasas kanda. "Hunti nähes võib teda ka näiteks kividega visates eemale peletada," rääkis Kiiroja.

Mis puutub lastesse, siis lapsed on ohus vaid siis, kui nad ilma täiskasvanu järelvalveta huntide territooriumile mängima saadetakse, ütles Kiiroja. Kui seda ei tehta, ei ole huntidest lastele ohtu. "Inimene ei kuulu huntide saakloomade hulka ning hunt on äärmiselt inimkartlik," lausus Kiiroja. Ta lisas, et hunt on läbi ajaloo olnud teiste kiskjatega, koertega ja kasvõi mesilaste või ämblikutega võrreldes üks ohutumaid loomi. "Meie metsades on näiteks karu inimesele tunduvalt ohtlikum kui hunt," ütles Kiiroja.