"Maaharimine pole üheaastane projekt, olen korrastanud ka selliseid põlde, kus pajuvitsad ja ohakameri on rinnuni," räägib Pihlama talu peremees Sander Kannel. Pildil koos abikaasa Triinu, kolmenädalase pisipoja Märdi ja kaheaastase tütre Kairitiga.

"Mul on juba kümmekond aastat taluniku staaži, noortaluniku toetust saavad need, kes on kuni 18 kuud tegutsenud."

Oleme Pärsti vallas Triinu ja Sander Kanneli kodus, milleks on Puiatu küla serval üks osa 2korruselisest ridaelamust.

Naeratus pereisa näolt ei kao ja selleks on ka põhjust: Triinu süles on Maalehe külaskäigu ajal vaid mõnenädalane poiss kui ponks - pisike Märt, kes häälekalt kogu pere tähelepanu endale nõuab. 2aastane tütar Kairit hüpleb ema-isa vahet, vaatleb suuril silmil pisivenda ja sätib end lõpuks rahunenult isa kõrvale istuma.

"Sander on julge ettevõtja, igas mõttes väga tubli ja temale saab ka pereelus toetuda. Loomulikult on ta väga hea isa," räägib pereema Triinu, ise beebit kiigutades. "Aga ettevõtmise riskid, mis ta võtab, on ikka väga suured, kuid tavaliselt need õigustavad end." Triinu lisab, et Sander on liidri tüüp - tema otsustab, juhib vägesid, leiab kiireid lahendusi.

Eelmisel suvel, kui Jäneda talupäevadel kuulutati esimest korda välja parim noortalunik, võitis selle tiitli Pärsti valla talupidaja Sander Kannel koos abikaasa Triinuga. "Sander on progressiivselt mõtlev noor inimene, ta võttis väga varkult vanaisa talu üle ja on seda arendanud, investeerinud moodsasse uude tehnikasse," kiidab talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Alustas talutöödega varakult

Suviti avaneb Kanneli koduaknast suurejooneline vaade otse talu viljaväljadele. Pihlama talu peremees harib ja hooldab pea kõiki Puiatu kandi põlde - kokku 680 ha, omandis on tal üle 60 ha.

Talu ajaloolised põllumaad on umbes kilomeetri kaugusel külasüdamest väljas. Vana talukoht oli maha müüdud, nii et vanaisa Oskar Lumi sai 1990ndatel tagasi taotleda vaid 42 ha talumaad ilma majata.

Sander meenutab, kuidas vanaisa Oskar ja vanaema Viivi pikalt kõhklesid, kas võtta talumaad tagasi või mitte. "Nemad olid juba liiga vanad ja minu emal-isal oli ka oma amet. Kõik vaatasid siis minu otsa, et kui sina, Sander, hakkad talupidajaks, siis võtame ka maad."

Vanaisa ajas kõik talupaberid korda ja 17aastane koolipoiss alustas vanaisa kõrval talutöödega.

"Meil polnud algul ju mingit tehnikat, labidas ainult oli. Esimesel aastal lasksime masinaühistul põldu künda, kultiveerida ja külvata. Siis saime vana traktori ja läksin ise põldu harima," meenutab Sander. 1996. aastal, kui noormees oli 19aastane, kirjutas vanaisa talle volikirja ja Sander sai hakata tegutsema kui peremees.

Paralleelselt talupidamisega jätkas noor peremees ka õpinguid, õppis Olustvere kõrgemas põllumajanduskoolis talujuhiks-agronoomiks. Oli ka aasta täiendõppel Norra põllumajanduskoolis Nord-Trøndelagi maakonnas Trondheimi lähistel.

"See oli tõeliselt huvitav kogemus, kogu suhtlemine käis norra keeles. Õppisin keelt kohalikus keelekeskuses ja tegin kesktaseme eksa­mid ära," meenutab Sander. Eriti kõrgelt hindab ta norrakate praktikume. "Ma polnud varem nii uhket lauta ja lüpsiplatsi näinud, õppeklass oli otse laudas! Saime taluelu praktilise poole päris selgeks kuni sepatöödeni välja!"

Kannel haris Pihlama talu maid muu töö kõrval, töötas ka Viljandi sordikatsekeskuses agronoomina. 2003. aastast tuli aga päriselt tallu. "Algul oli kõhe küll, mõtlesin, kas suudan telefoniarvetki maksta, kui enam kuskilt raha ei tule," meenutab ta.

Haris võsastunud maad üles

"Kui maid tagasi anti, alustasid siin paljud paarikümne hektariga talupidamist, nüüd on nad lõpetanud ja olen saanud neilt maad rentida. Olen Puiatu kandis üks suuremaid maa­harijaid - otsekui kunagise kolhoosi eest," muheleb Sander.

Enamik põlde, mis ta üles on harinud, olid söötis või võsastunud. Mullu tuli niita 18 ha võsa, mis oli juba 3-4 meetri kõrguseks tihnikuks kasvanud.

"Olen saanud selliseid põlde, kus pajuvitsad ja ohakameri on rinnuni ning ka traktorikabiini kõrgust võsa sisse kündnud. Ja nüüd, kus ma need maad olen ära harinud, himustavad nii mitmedki neid rendile võtta. See teeb natuke haiget," räägib Kannel.

Hakkaja peremees on Pihlama talulaiendusse aastatega investeerinud miljoneid kroone. 2004. a kerkis taluõue kõrge punasest plekist kuivati ja juba sama aasta augusti lõpul sai kuivati nelja punkrisse vilja vastu võtta. Tänase talu uhkus on kombain Claas Lexion, lisaks mitu Valtra ja Belarussi traktorit. Talutöid teeb Sander 2 abilisega.

Mullu kasvas oder 100 ha-l, kaer 60 ha, nisu 120 ha-l, rukist oli 75 ha ja rapsi 120 ha, ristikuseemet oli 40 ha-l.

"Nisu ja rukis kasvas mul 4-5 t/ha, aga kaer oli kohati juba 6 t/ha, ei saanud kombainiga põllule poolt tiirugi teha, kui juba oli punker vilja täis," räägib peremees. Mullu sai ta 1800 t vilja, tänavu prognoosib 2200 t. Vilja müüb Tartu Veskitele, Kemirale ja Farmplandile. Rapsi ning osa vilja plaanib müüa TÜ Kevili kaudu.

Pihlama talus kasvas köögivili

7-8 hektaril: punapeet, kaalikas, kapsas, porrulauk ja porgand, mis läheb müüki hulgiladude kaudu. Tänavu aga jätab Sander köögiviljaga vahele. "Pole korralikku köögiviljahoidlat."

Selleks aastaks plaanib peremees kuivatile juurdeehitust, valmima peaks ka ladu umbes 1000 tonnile viljale.

Nii kriitilist seisu, et talu oleks ristiks kaelas, pole noor peremees kordagi tundnud. "Teraviljakoristuse ajal olen kombainiroolis olnud ka 20 tundi järjest, need ongi kõige pingelisemad hetked," ütleb peremees.

Sander Kannel kuulub Viljandi taluliidu juhatusse ja MTÜ Noortalunikud juhatusse. Samuti kohaliku haridusseltsi juhatusse, et ühiselt vana Puiatu rahvamaja taastada. Olustvere kooli vilistlasena võtab ta igal aastal mõne õpilase ka oma tallu praktikale.

"Kõige suurem rõõm on kevadel see, kui saad külvi maha ja tunned, et see on õnnestunud, näed, kuidas vili hakkab korralikult üles tulema. Minu põhimõte on, et kui teha, siis korralikult, et külvirida oleks ikka kui püssist lastud," ütleb Pihlama talu peremees.

Väärt nõu

Sander Kannel: Koosolekutel näen, et enamik talumehi on nii vanad kui minu isa või vanaisa. Ometi noored ju tegutsevad - meid polegi põllumajanduses nii vähe! Aga noortele tuleks enam tähelepanu pöörata ja neile õigel ajal peremeheõigused üle anda - enne kui nad linna kaovad.