Aasta põllumees Madis Ajaots: Saame oma tööga hakkama, kui meid liiga maha ei tehta
“Kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal,” on Madis Ajaots korduvalt öelnud oma edu aluseks. Ka eelmisel neljapäeval, kui ta Riigikogu konverentsisaalis võttis vastu aukirja, lillesülemid ja tõstis kõrgele pronksist “Külvaja” kuju, ei viitnud asjalik põllumees pikalt aega. Kohe astus ta kõnepulti, et lugeda ette tänusõnad ja anda lühiülevaade oma senistest tegemistest.
“Kõigepealt tahan tänada Tartumaa Põllumeeste Liitu, kes on mind järjekindlalt konkursile esitanud,” viskas võitja sõbralikult nalja.
Mees, kes on välimuselt veidi sarnane suusakuulsus Andrus Veerpaluga, lisas, et tänavu käis ta Vancouveris taliolümpial Eesti sportlastele kaasa elamas. Lisaks jäävad võiduaastasse sõidud USAsse ja Venemaale. Viimases võiksid Eesti põllumehed tema sõnul väga suured õpetajad olla.
“Olen ise agronoom, ka minu isa, ema ja vend on agronoomid. Naine Marge ja ämm on samuti agronoomid, sealt need kõrged saagid tulevadki,” selgitas võitja muheldes, miks on tal rekordsaak 8 tonni ja keskmine saagikus 5 t/ha.
Ka meenutas Ajaots soojalt, kuidas ta suvel lappis Rannu kooli õpilaste abil põldudelt korjatud kividega kiviaedu. Nii et tegu on mitmekülgse mehega, kes lisaks visale põllutööle ja rekordsaakidele on tegus ja suhtlemisaldis ning sõprade sõnul südamlik ja soe inimene.
Oma teadmisi jagab see mees nii tudengitele, kes tema juures praktikal käivad, kui ka õppepäevadel ja erialakomiteedes.
Kaks tiitlit läks ühele ja samale mehele
Ei ole siis ime, et Madis Ajaots võitis tänavu teisegi tiitli – lisaks aasta põllumehele valis rahvas ta Maalehe Interneti-hääletusel rahvapõllumeheks.
“Tänavu oli eriline aasta, sest sai hästi vara põllule minna. Alustasime põllutöödega 12. aprillil ja esimene koristuspäev oli juba 12. juulil,” rääkis konkursivõitja, lisades, et tema kasvatatud viljaseeme on pea alati ette müüdud ja viljamüügiks olid ka eellepingud Keviliga tehtud.
Madis Ajaots on üks suuremaid teraviljakasvatajaid, kes harib üle 2300 ha põlde, mis on laiali Rannu, Konguta, Puhja, Nõo ja Rõngu vallas. Ta majandab Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme ning omandis on tal 1000 ha maad.
Ajaotsa põldudel on uusim tehnika, sügisel võttis tema põldudel vilja ainulaadne 9meetrise heedriga New Hollandi rootorkombain, millel GPS-süsteem peal ja tööviljakus tõusis kohe 30%.
Hea saagi annab õige viljavaheldus
Võitja kinnitas, et tänavu oli tema jaoks kuues aasta harida kõiki oma maid keskkonnasõbralikult.
“Ma katsun jälgida, et taim päris omapead ei kasvaks ja sekkun sinna õigel ajal,” selgitas teraviljakasvataja, kes keskkonnasõbraliku majandajana saab oma põldudele panna vaid 100 kg lämmastikku hektari kohta.
Ajaotsa sõnul annab kõrgemaid saake ka õige viljavaheldus. Oma põldudel kasvatab ta eelviljana liblikõielisi – hernest ja ristikut. “Taliviljad külvame alati pärast hernest, siis ei olegi väetist juurde vaja, sest herneste kaudu on väetis põllule juba antud.”
Lisaks keskkonnasõbralikule kogumajandusele on Madis ja Marge Ajatosal ka 90 ha mahepõlde. “Maheviljelust kureerib Marge, mahedana on meil külvatud üle 50 ha ‘Sangaste’ rukist ja enamik põlde on meie kodu ümbruses,” rääkis aasta põllumees.
Ajaots on juba aastaid saanud auhinnalisi kohti või tulnud võitjaks ka ajakirja Maamajandus korraldatud viljelusvõistlustel. Tänavu tuli ta võitjaks suvinisu kasvatamisel saagikusega ligi 5 t/ha, talirapsiga 3,9 t/ha jäi kolmandaks.
“Põllumeestel on probleeme iga päev, põllupidamine pole sugugi kerge. Aga me saame hakkama, kui meid liiga palju maha ei tehta,” ütleb aasta põllumees 2010.
Madis Ajaots rõhutab, et ühistegevust tuleks maamajanduses senisest rohkem ka riiklikult toetada, sest kui talumehed seljad kokku panevad, on see suur jõud.
Viljakasvatus vajab toeks müüki ja teadust
Üheks südameasjaks on ta võtnud teraviljakasvatajate ühistu Kevili tegevuse laiendamise, mis hädasti vajaks ühistegevuse toetust. Kevili on tõusnud võimsaks jõuks, viis laevatäit vilja on juba läinud müügiks Soome ja Taani. Välismaale müüakse rapsi, nisu ja otra.
“Kogu toidunisu, umbes 2000 tonni, mis ma tänavu oma põldudelt sain, jääb aga Eestisse, see läks Tartu Millile (endine Tartu Veskid – toim), siit jõuab minu vili saiade sisse,” rõhutab põllumees.
Leiva hinnatõusust rääkides toob aasta põllumees esile, et selle on tinginud tänavune viljahindade tõus maailmaturul ja pahameelt ei tasuks nüüd küll maameeste peal välja elada – põllumehed lihtsalt ei suuda liiga madala viljahinnaga ja kahjumis olles oma põlde harida.
“Miks meil ei ole enam kodumaist rukist? Sest rukki hind oli eelmisel aastal nii vilets, et seda enam eriti ei kasvatatud, nüüd tuuakse rukist sisse Lätist,” selgitab Ajaots, et kui teraviljakasvataja liiga maadligi suruda, võib linnamees lõpuks nälga jääda.
Ometi on Madis Ajaots ise üks rukkikasvatuse eestvedajaid, kes kasvatab teistele põlduritele ‘Sangaste’ rukist seemneviljana. “Tänavu oli mul ‘Sangaste’ rukki kõrs üle kahe meetri kõrge,” kiidab aasta põllumees oma head tulemust.
Üks mure on Madis Ajaotsal veel.
“Teadus on jäänud maha tegelikust põllumajandusest, seda tuleb remontida, et põllumeestel oleks teadusest rohkem kasu,” kritiseerib ta.
Ajaots rõhutab, et hädasti oleks vaja noori teadusesse tagasi tuua, praegu on aga erafirmad kõik andekamad noored teadlased kõrgema palgaga enda juurde tööle meelitanud. “Üks põlvkond teadlasi on puudu, järjepidevus on kadunud.”
Eelmise nädala lõpul, kui värske tiitlivõitja oma koju Rannu valda jõudis, peeti Madise isa Enn Ajaotsa talus korralik võidupidu.
“Tegin vastuvõtu oma töömeestele ja headele põllunaabritele just isakodus, sest sealt ma oma talupidamist kunagi alustasin,” selgitas Madis Ajaots, kes lubab jääda tõsiseks talumeheks ka edaspidi.
