Aasta põllumees Mati Nurm on parandamatu optimist
Mati Nurm võtab Maalehe avasüli oma talutrepil vastu. Oleme Valgamaal Hummuli vallas Puide talus. Vana ja väärikas talumaja on seest kaasaegseks renoveeritud, ahjude asemel on keskküte ja viljakasvatajast peremehe sõnul kuluvad kütteks ära nii viljapuhastusjäätmed kui aganad.
Perenaine Helgi askeldab köögis: "Mati on alati optimist, aga mina olen rohkem tõsimeelne, nii me siis täiendame teineteist." Abielus on nad olnud ligi 40 aastat.
Halamine täbarast olukorrast välja ei aita, selgitab peremees ja ütleb, et tema moto on: mitte vinguda!
"Eesti mehed on ju praegu viimase piiri peal, kas surevad vingumürgitusse või ei sure - sest naised vinguvad kodus kogu aeg!" naerab Mati kõlavalt ja kaisutab Helgit. "Seetõttu ongi suitsuandur järgmisel aastal igas peres kohustuslik, et naine ei vinguks liiga palju."
Helgi hüüab vahele: "Matil on alati nägu naerul, samas läheb kas või läbi halli kivi ja sunnib end tagant kas või põlvili maas!"
Mati: "No nii! Ikka üks käsi on maas, teist kätt ei ole veel saanud maha!" Siis aga tõsineb ning kinnitab, et tänavune põllumehe aasta oli tõepoolest enneolematu.
Põld lapiline kui Kihnu kampsun
Läinud talvel lund peaaegu ei olnudki, oli lakkamatu vihm. Algul olid Puide talu taliviljapõllud piltilusad, aga siis hakkasid minema lapiliseks. "Nägin põldudel otsekui Kihnu kampsunit või lapitekke - ilusad tumerohelised põlluosad kollaste laikudega segamini."
Kohale kutsuti Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Peeter Viil, koos jõuti järeldusele, et ju siis on kergematel põlluosadel toimunud väävli väljauhtumine.
Mati Nurme hinnangul oleks ta pidanud kasutama sellist väetist, kus väävel juures, näiteks Axanit ja NSi väetist, mitte ammooniumnitraati.
Kahtlustati ka taimehaigust ja võeti proove. "Hakkasin siis kasutama väga efektiivseid preparaate, tegin mustmiljon trikki ja päästsin saagi," nendib Puide talu peremees tagantjärele.
Suvel ei tulnud tilkagi vihma, aga kõige raskem seis oli sügisel. Sellist õuduste unenägu kui odrapõllult super-
eliitseemne koristamine polnud Nurme silmad enne näinud. "Viiehektarist põldu koristasime vihmahoogude vahel kahe suure kombainiga neli päeva! See on minu kõigi aastate "tööefektiivsuse" rekord," nendib tänavune aasta põllumees.
"Tõepoolest, kui naljaga öelda - ma proovisin õpetada kombaini s...a sööma, aga ei õppinud selgeks, ei harjunud ära! Ta on ikkagi loodud konstruktorite poolt teravilja koristamiseks!" räägib Nurm. "Aga kui prügimärg mass tuleb ja istub heedri otsa peale, sealt edasi ei liigu, siis tee mis tahad! Üks samm edasi, kaks tagasi - selline oli see viljavõtulugu."
Lõpuks saadi siiski päris korralik saak kätte. Puide talu sai talinisu seemet 600 tonni, toidunisu 500-600 tonni.
Tänavu külvas Nurm põllule ka kolm uut Saksa talirapsi sorti, mida Eestis varem pole kasutatud. "Katsetan, kuidas nad talvituvad. Uued sordid toon esile alles siis, kui olen tõestanud, et need meie oludesse sobivad."
Kevili suurejooneline viljaäri
Kevili põllumajandusühistust aasta kokkuvõtet tehes nendib Puide talu peremees, kes ise on Kevili nõukogus, et ühistegevuse mõju viljaekspordis on tuntav ja tõsine. Hiljuti läks 1000tonnine laevalast rapsiga Soome Miltola tehasesse. Samas ei suuda Kevili veel päris sujuvalt ühismüüki organiseerida, puudub ka oma viljaladu, nii et laopinda peab rentima.
Kui laev ette antakse, läheb kõvaks rabelemiseks: osa vilja laaditakse rendilaost, osa tuuakse otse tootjatelt üle Eesti. Ja katsu sa Lõuna-Eesti nurgast Kunda sadamasse koormaid korraga organiseerida!
Nurm arutleb, et kui tahame toiduvilja laevu jätkuvalt välisriikidesse saata, oleks Kevilil hädasti vaja sadamasse oma viljaladu, kuhu saaks juba varem võtta ühesuguse kvaliteediga kaupa ning teha ühised proovid.
"Nii saame garanteerida, et kaup vastab partneri ootustele," rõhutab Nurm. "Välisfirmadel, kes Eestist vilja kokku ostavad, on kõik kohad ladusid täis, aga oma tootjatel mitte," kritiseerib aasta põllumees.
Nüüdisaegse lao ehitus nõuab Nurme hinnangul nii suurt raha, mida põllumeestel välja käia ei ole. "Siin oleks küll hädasti tarvis riigi toetusi ühistule juurde," rõhutab ta.
2009. põllumehe aastat prognoosides ütleb Mati Nurm: "Ma pole soolapuhuja, aga kõhutunne ütleb, et järgmine aasta tuleb põllumehele veelgi karmim, veelgi ekstreemsem - just klimaatiliselt. Samas tahaks väga loota, et see nii ei lähe."
Aga jõuluõhtu on lähenemas ning peremees jätab tõsised teemad kõrvale. Puide taluõue hakkab autosid vurama kui pulmavooris.
Suure pere jõulud
Igal aastal koguneb talu avarasse elutuppa jõulupuule vähemalt 40 inimest.
"Meil on ikkagi suure pere jõulud," muheleb Nurm. Tulevad oma kaks last, viis lapselast, lähemad sugulased, peretuttavad, sõbrad, sest perenaisel Helgil on jõuluajal ka sünnipäev.
Pererahva jõulusoov on see, et kõigil läheks võimalikult hästi, oleks piisavalt optimismi ja huumorimeelt!
"Talu- ja põllupidamine käib ikka vanajumalaga kahasse. Minul jaguneb aktsiapakk nii, et 85% on vanajumala käes ja 15% Mati käes. Aga sel aastal jäi küll mulje, et vanajumal on kavala nipiga oma aktsiapakki suurendanud," räägib Mati Nurm.
"Hea oleks, kui see järgmisel aastal ringiga tagasi mängitakse, et talumehe osakaal oleks aktsiapakis tuntavam kui tänavu," lisab ta.
Sama soovib taluperemees kõigile põllumeestele - et läbisaamine peaaktsionäriga paraneks.
MATI NURM
- Sündinud 7. novembril 1949 Võnnus
- Abielus, poeg ja tütar, 5 lapselast
Haridus
- Tõrva keskkool 1967
- Täiendusõpe, ehituseriala kursused 1967-1971
Töö
- Valga KEK, töödejuhataja 1967-1971
- Valga EPT töödejuhataja, ehitusala peainsener 1973-1978
- Valga Lihakombinaat, kapitaalehituse osakonna juhataja 1978-1982
- Talumajapidamine, köögivilja- ja lillekasvatus 1982-1991
- Puide talu peremees alates 1991
Autasud
- Aasta põllumees 2008
- "Parima Eesti talu" konkursi II koht 2001. ja 2005. a
Hobid
• Ratta- ja suusamaratonid Eestis ja Rootsis
