Aasta põllumehe tiitli võitis Valgamaa taluperemees Mati Nurm
"Tere tulemast parimate põllumeeste klubisse, siit ei lahku ükski inimene kaotajana, sest olete meie põllumajandusele ja ühiskonnale suur võit," tunnustas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus kõiki 13 väärikat kandidaati, kui kuulutas nende seast välja konkursivõitja.
"Aasta põllumees 2008" tiitli ja pronksist "Külvaja" kuju andsid Mati Nurmele üle president Arnold Rüütel, Maalehe peatoimetaja Sulev Valner ja EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Võitja ei varjanud oma rõõmu
Puide talu peremees oli äärmiselt liigutatud, et just tema osutus väljavalituks tugevate põllumajandusettevõtjate seast.
"Minu ema lõpetas karjakonsulentide kooli ning töötas enne sõda kaheksa kuud Soomes. Ta nägi sealset talude seisukorda ning ütles, et Eesti talu oli tol ajal palju tugevamatel jalgadel kui Soome talu. Võite ise järeldada, millised võinuks olla Eesti parimad talud, võrreldes praeguste parimate taludega," rääkis Mati Nurm tiitlit vastu võttes.
"Külvaja" kuju vähendatud koopia, mille originaal kingiti täpselt 80 aastat tagasi Theodor Poolile Piistaoja kui parima talu eest, jõudis nüüd Puide tallu, tähistamaks peremehe ligi kahe aastakümne pikkust ränkrasket tööd, et saada seemneteravilja kasvatusega rahvusvaheliselt tuntuks.
1991. aastal talupidamisega emapoolse vanaisa talukohal alustanud Mati Nurm meenutas, et tema ei saanud talu alustamisel midagi ärastada või erastada, sest tuli põllumajandusse hoopis teisest ametist Valga EPTst.
Peale elumaja ja vana aida polnud talukohast suurt midagi järel.
"Meil olid toona isaga väga tõsised jutuajamised, sest ma polnud meetritki maad kündnud, mingeid teadmisi põllumajandusest ei olnud. Nii algaski võsa purustamine, kändude juurimine, uudismaa rajamine," meenutas tänavune aasta põllumees.
Mati Nurm kinnitas, et oma sitkuse on ta pärinud isalt, kes alustas talupidamisega juba 14aastaselt ja kes pärast Venemaale sõjavangi saatmist siiski eluga koju tagasi jõudis. Ja talupojatarkuse emalt, kes 1940. aastatel, kui küüditatute nimekirjas oli ka Nurmede pere, oskas õigel ajal talust põgenedes ja jänesehaake tehes, kui tuli viletsates oludes mitmel pool elada, pere küüditamisest päästa.
Nurm lisas, et põllumajanduses iseõppijana on ta agronoomiaõpikud kaanest kaaneni läbi tudeerinud.
"Mul on tööd Puide talus nii palju olnud, et vahepeal olid silmad magamatusest peas punased nagu angoora jänesel. Aga olen vana spordipoiss ja võhma on jätkunud, olen tulnud läbi paksust ja vedelast, aga pooleli pole talupidamist jätnud," rääkis Mati Nurm.
Aastatega on ta tõusnud teraviljakasvatajate ringkonnas vägagi hinnatud serditud seemneteravilja kasvatajaks, kelle viljaseemet nõutakse nii Eestis kui välismaal.
See, et Puide talu herneseemet eksporditakse Rootsi ja Leetu, toidunisu Taani, näitab talus toodetu kõrget kvaliteeti, mille taga on peremehe oskuslik töö ja kaasaegsed tehnoloogiad.
Üle saja tonni talinisu seemet on läinud Ukrainasse, mõnisada tonni Valgevenesse, Venemaale ja Leetu. "Maade ring, kuhu Puide talu ekspordib, on päris lai," muheles aasta põllumees.
Puide talu harib 800 hektarit maad
Põllumaad harib Mati Nurm ligi 800 ha, sellest 315 ha-l toodetakse serditud seemet. Talu omandis on ligi 600 ha maad.
Mati Nurme abikaasa Helgi on lõpetanud Väimela sovhoostehnikumi ning suuresti tema kujundatud on avar taluõu kaunite okaspuuvormide ja lilleklumpidega. Taluhooned on renoveeritud, võludes oma arhailisusega - nii on Puide talu mitmeid kauni kodu ja talukonkursse võitnud.
Pere on üles kasvatanud poja Ahti ja tütre Kristiina. Oma pojast on Mati Nurm suutnud kasvatada põllumehe, kes on praegu suurim abiline talus. Ääretu töökuse ja hoolikalt haritud põldude poolest ei leidu tänavusele aasta põllumehele naljalt võrdset.
"Minu isa Endel ja ema Selma-Maria nägid Puide talu taassünni ära ja neile tegi see tõsist rõõmu," ütles Nurm ja lisas: "Elan praegugi 1893. aastal ehitatud talumajas ja "Külvaja" kujule leidub meie talus väärikas koht."
