AP konverents: Põllumajandus kogu maailmas vajab hea aedniku mõtteviisi
Aasta Põllumehe konverentsil kõnelenud Euroopa Komisjoni Teadus- ja Arendustegevuse Peadirektoraadi Biotehnoloogiate ja Toidusektori direktor Maive Rute keskendus oma ettekandes maailma kiiresti kasvavale rahvastikule ja suurenevale konkurentsile põllumaa pärast.
Rute sõnul vajab maailma toitmine üha enam teadlaste ja põllumeeste koostööd, mis omakorda eeldab muutusi Euroopa haridusruumis.
Praegune iga riigi soov pidada ülal isiklikku haridussüsteemi, kus tudengitel on raske liikuda erinevate kõrgkoolide vahel, muudab ühtsete teadussuundade väljakujundamise keeruliseks.
Teadlaste abi on vaja haritava maa saagikuse suurendamiseks, olemasolevate loomade ja taimede aretamiseks ja multifunktsionaalse põllumajanduse arendamiseks, kus põllumajandus vastaks kõrgetele keskkonnastandarditele.
“Kindlasti tuleb tugevdada põllumajandus-, metsandus- ja pinnaseuuringutel põhinevaid teadmisi ökosüsteemide kohta,” sõnas Rute. “Lahendused, mida me vajame, ei tule täna ainult ühest valdkonnast, need nõuavad erinevate teadlaste koostööd.”
Rute sõnul on maailma suurenevast rahvastikust rääkimine põhjendatud, sest eestlased kipuvad liiga kergekäeliselt arvama, et globaalsed probleemid Eestit ei taba.
“Algul võis ka Eestis tunduda, et käesolev kriis meiesugust väikest riiki ei taba, läheb kuidagi mööda, aga nagu näha, see, mis toimub suures maailmas, jõuab ka siia,” märkis ta.
“Praegu oleme maakera rahvaarvuga 6,5 miljardi juures, kuid 2050-ks aastaks on inimeste arvu prognoositud 9 miljardit,” sõnas ta.
Rute selgitusel on inimeste toidulaud muutunud, kasvav trend on soov süüa paremini, eriti süüa liha, mille tootmiseks läheb üha rohkem maad, vett ja muid vahendeid.
“Lisaks tuleb maailmal kohaneda kliimamuutusega, mis Euroopas muudab ilma soojemaks ja toob kaasa selliseid taime- ja loomahaigusi, mida meil varem ei levinud.”
Tänane Euroopa põllumajanduspoliitika kaitseb Rute hinnangul meie põllumajandust üsna efektiivselt.
“Kui võetakse ära täna Euroopas kehtivad piirangud, siis 15-l vanemal EL-i liikmesriigil maakasutus väheneks ja nad muutuksid konkursis nõrgemaks.
Uusi ELi riike nagu Eesti, tabaks muutus vähem valusalt, kuid muudaks olukorra turul keerulisemaks.”
Selleks, et üha muutuva maailmaga paremini toime tulla ja muutustes ellu jääda, soovitas Maive Rute Eesti põllumeestele hea aedniku mõtteviisi, millise suhtumisega tuleks läheneda põllumajandusele kogu maailmas.
