Esimesena Eestis, aga ka Balti- ja Põhjamaades pani Helju Veskaru tööle unikaalse iseliikuva söödamikseri Vector.

Nii ongi Tallinnast mitte väga kaugel asuv Suurekivi uus laut saanud otsekui turismimagnetiks. Siia tuuakse põllumajandusdelegatsioone Uus-Meremaalt, Soomest ja Saksamaalt. Uudistamas käivad ka meie põllumehed, et oma lautades mõned nipid üle võtta.

“Mõnel üksikul päeval pole ekskursioone, aga muidu on huvilisi kogu aeg, kõiki ei jõuagi vastu võtta,” naerab hakkaja osaühingu juhataja.

Laudaehitus maksis üle miljoni euro

Helju Veskaru, kes pidas oma karja aastakümneid vanas Valkla farmis, on rahul, et lõpuks on tema eluunistus täitunud. “Meil oli kaks võimalust: kas lõpetame piimakarjaga või ehitame uue lauda. Tagantjärele imestame ise ka, kuidas me suutsime!” räägib Veskaru, kes alustas uut ettevõtmist kahe lapselapse toel.

Vanaema on OÜ Suurekivi üle andnud lastelastele, jätkates ise firma juhatajana. Osaühingus Suurekivi majandatakse pereettevõttena: firmas töötavad ka Helju abikaasa Vello ja tütar Inge Põldsalu.

Nüüdseks on uusehitisse kolitud ka firma kontor. Vahe on seegi, et ettevõtte juhataja saab tööd alustada arvuti taga, mitte laudas.

“Elu on hoopis teistsugune. Tulen hommikul kell kuus lauta, ja selle asemel et vaadata, kuidas lüpsjad tööd teevad, vaatan arvutist, kuidas lüps on toimunud,” räägib juhataja. “Arvuti abil on võimalik jälgida ka kõige peenemaid nüansse nii looma lüpsi kui tervise kohta ja loomade tervis on vabapidamisega laudas tunduvalt paremaks läinud, kulutused ravimitele on kokku kuivanud,” kiidab Veskaru.

Uues laudas on 288 loomakohta. Praegu on piimakari 132pealine, ent seda on plaanis suurendada, et kogu laut täisvõimsusel tööle saaks. Esimesed loomad toodi uude lauta eelmise aasta 10. detsembril, farm läks täielikult käiku tänavu 15. jaanuaril.

Ehkki lehmad harjusid robotlüpsiga kiirelt, võttis algul muude laudaoludega kohanemine aega. Nüüdseks on loomad harjunud nii sõnnikukraabiga kui oma lemmiku, söödarobot Vectoriga, kes jagab neile vastavalt programmidele maitsvat nina­esist. Tipplehmad, kelle lüpsiand on kõrgem, saavad lisasööta automaatsöödaboksist ja vasikaid joodab automaatne Lely Calmi vasikajootja.

Laut läks maksma 1,7 miljonit eurot. Toetust on saadud 0,5 mln eurot, nii et pangale on jäänud laenu üles 1,2 mln eurot.

Innovaatilistest laudaseadmetest ongi kõige haruldasem automaatne söötmissüsteem Lely Vector, mis võimaldab lüpsilehmi sööta ööpäev ringi. Lely Vector koosneb söödaköögist ja söödamikserist ning töötab vastavalt sisestatud programmile. Nii veetakse söödaköögi alale mitme päeva jagu silo, samuti võib sinna vedada heina ja põhku. Haarats tõstab silo mikserisse, kuhu liiguvad vastavalt ratsioonile ka jõusööt ja mineraalid. Siis segab mikser segu valmis, viib selle loomadele ette ja jagab laiali.

“Mikseril on mitu ülesannet korraga. Ta lükkab silo lähemale, aga tal on ka seitse välja eri ratsioonidega ja igale väljale lükkab robot erineva segu. Lehmad näevad kohe, kui robot tuleb, ja kogunevad kokku, teades, et nüüd saab süüa,” kirjeldab Veskaru.

Rahul on firmajuhataja ka uudse ventilatsioonisüsteemiga, kus pikemad korstnad lauda laes tõmbavad laudalõhnad välja ja lühemad korstnad puhuvad värske õhu sisse.

Veskaru ise on paaril viimasel aastal käinud koolitustel Hollandi moodsamates farmides, samuti teinud endale selgeks vajalikud arvutiprogrammid. Väga palju on olnud ka iseõppimist ja järelduste tegemist oma tähelepanekutest.

Vahetas piimatööstust

OÜ Suurekivi saatis aastaid oma toorpiima E-Piima. Nüüdseks on osaühing aga sellest ühistust lahkunud ja annab piima varumis­ühistule OÜ Elpa i.e, kes veab piima Leetu.

“Tahtsime piimaraha õigel ajal kätte saada, madal piimahind ei olnudki kõige suurem probleem. Paraku E-Piim kogu aeg viivitas piimaraha maksmisega, pidime aina raha lunima ja lõpuks sai mõõt täis,” teatab
Veskaru, lisades, et niimoodi takerdusid ka nende maksed nii liisingute eest kui pangale.

Varumisühistuga Elpa on juhataja rahul. Ta kinnitab, et nüüd saavad nad kõrgemat piimahinda, raha laekub õigeaegselt.

“Elpa on otsekui päästerõngas piimatootjale, see on hea võimalus raputada maha sellised tööstused, kes võtavad piima, maksavad vähe ega anna piimaraha õigel ajal kätte,” rõhutab Veskaru.

Kas Harjumaalt Kuusalust veetav piim, millele Leedu piimaauto järele tuleb, ka tegelikult Leetu läheb, seda Veskaru täpselt ei tea. “Elpa müüs ju vahepeal meie piima edasi E-Piimale, nii pidigi too maksma Elpale suurema summa ja ka meie saime piimaraha rohkem,” arutleb Veskaru, mööndes, et nemad üksipäini tööstust survestada ei suutnud.

Ka imestab Veskaru, kuidas tööstused nurisevad, justkui ei tohiks tootjad oma toorpiima üle piiri vedada. “Kuidas saab tööstus piimaveo ära keelata, kui ta ise ei jõua korralikku hinda maksta?” seisab südi naine piimatootjate õiguste eest.

Helju Veskaru on mitmel aastal valitud Harjumaa parimaks piimakarjakasvatajaks, oma karja toodanguga – üle 10 000 kg lehma kohta – on ta vabariigi tipus. Paar aastat tagasi valiti ta ka rahva lemmikpõllumeheks.

“Nüüd on vaja veel kaasaegseid silohoidlaid ja üht võimsamat traktorit põllule,” teatab särav firmajuht, kel jagub nii arukust kui ettevõtlikkust suurejoonelisi ideid ellu viia.


KOMMENTAAR

TANEL BULITKO

Eesti Tõu­looma­kasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees

Helju Veskaru on aastaid kuulunud Eesti parimate piimatootjate hulka. Ta on erialalt agronoom, samas on suutnud loomakasvatuse endale nii põhjalikult selgeks teha, et tema kari on tõusnud tippude hulka. Ja seda juba vanas, 1960. aastatel ehitatud laudas.

Nüüd on ta koos perega rajanud uue farmi. Kindlasti ei ole see töö Tallinna lähedal kerge, sest sealkandis on paljud piimatootjad oma tegevuse lõpetanud. Kunagisest Kuusalu kuulsast tippmajandist ongi Veskaru ainuke suurem piimatootja, kes võttis ühe osakonna karja üle ja on nüüdseks ainsana suurtootjatest alles jäänud.

Koos perega on ta pannud aluse uuele kaasaegsele farmile koos sööda- ja lüpsirobotitega. Ka lapselapsed on saanud vanaema käest süsti piimatootmise jätkamiseks.



KANDIDAAT

HELJU VESKARU

OÜ Suurekivi

- Kuusalu vald, Harjumaa.

- 132 lüpsilehma aastatoodanguga 10 173 kg, noorkari 147.

- Uus vabapidamisega robotlüpsilaut 288 loomakohaga.

- 3 Lely Astronaudi lüpsirobotit.

- Maad kasutatakse 670 ha, sellest 180 ha omandis.

- Teravilja- ja rapsikasvatus 257 ha-l.

- Palgatöötajaid 7.

- Kaasaegne põllutehnoloogia.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Traditsiooniliselt esitatakse Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud konkursil aasta põllumehe tiitlile kõige rohkem piimatootjaid ja teraviljakasvatajaid, nii on see ka tänavu.

- Piimatootjatest võitis kõrge tiitli viimati Avo Samarüütel 2011. aastal.

- Maamajanduslikest organisatsioonidest ja asutustest on tänavusele konkursile oma kandidaadid esitanud Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Aiandusliit, Maaleht, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tartumaa Põllumeeste Liit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Rapla Põllumeeste Liit, Põlvamaa Põllumeeste Liit, AS Oilseeds Trade ja PRIA.