Hiidlane tegi Aravete robotlauda ilmakuulsaks
Mägise farm Aravetel on kui Euroopa põllumeeste meka, kuhu voorivad huvilised küll Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, et tutvuda maailmatasemel tipptehnoloogiaga ja Ida-Euroopa suurima lüpsirobotite arvuga laudaga.
“Hakka või ekskursiooni eest raha võtma,” naerab Linkov, kui teeb kiirel sammul järjekordse tuuri lauta. 8 punast Lely Astonaudi robotit A3 suristavad vaikselt ööpäev ringi, et lüpsta laudas 480 lehma. Peagi saab siin lehmi olema isegi 560. Kogu töö teevad ära automaatika ja elektroonika.
Õppelaut ka tudengitele
Aravete Agro juhataja ise tundub esmapilgul kõrk ja ülbevõitu. Rüht nagu ohvitseril, aga naljad kui tõelisel seltskonnalõvil.
“Olen sünnilt hiidlane, Aravetele tulin seepärast, et saar jäi mulle liiga väikeseks,” teatab ta lühidalt.
“Leonid on tõeline härrasmees ja sõnapidaja, väga heasüdamlik ja tore, ehkki pealtnäha tundub ülbe ja karm,” pole kiidusõnadega kitsi esimene aasta põllumees Raivo Musting Külmsoo talust Põlvamaalt. “Põllumehena on ta kahtlemata üks ettevõtlikumaid ja edukamaid Eestis – kõik piimamehed tunnevad teda.”
Leonid Linkovi jätab täiesti külmaks, et Aravete Agros on praegu Ida-Euroopa suurim farm. Ta selgitab möödaminnes, et juba ehitatatakse suurema robotite arvuga lautu nii Saksamaale kui Tšehhi. Pealegi plaanib ta ka ise ehitada juurde veel viie robotiga lauda.
“Valgevene president Lukašenka toetab oma põllumehi niivõrd, et lubas valgevenelastele ehitada isegi 80 robotiga lauda. Põllumehed tahtsid minna Kanadasse robotlüpsilautu uurima, aga sealt saadeti nad hoopis minu juurde, et õppigu siin Aravetel,” muigab Linkov.
Otsekui käisest puistab ta möödaminnes, et Aravete Agros käivad praktikal tudengid maaülikoolist, samuti Soome põllumajanduse kõrgkoolist, Olustvere poistest rääkimata.
Ja on ka, mida tudeerida.
Robotis on kõik andmed looma kohta. Vastavalt sellele jagatakse jõusööta ja võetakse lüpsile. Väga tähtis on piima voolavus, et lehma robotis olemise aeg oleks võimalikult lühike. “Kes lehmadest õiget lüpsirütmi ära ei õpi, läheb lüpsiplatsile tagasi ja roboti alla toome uued,” selgitab Linkov.
Lauda seinteks on täispuhutavad Kanada kardinad, mis töötavad välisilmajaama ja sisemiste andurite koostöös, tagades ühtlase kliima. Kui laudas läheb liiga kuumaks, hakkavad tööle ventilaatorid.
Mis rahaga see kõik on tehtud?
Selge see, et kui midagi nii suurejoonelist siin Eestimaal sünnib, siis on alati neid, kes viltu vaatavad. Mõru maigu jätab nurisejate sõnul see, et kogu uhke kompleks on üles ehitatud väliskapitali najal. Kuulus ju Aravete Agro aastaid Vene kapitalil Agro Piimale. Kogu lauda maksumus koos robotitega oli 45 miljonit.
Leonid Linkov kinnitab, et tema on praegu OÜ Aravete Agros üks suuremaid osanikke ja firma on müüdud Eesti kapitalil advokaadibüroole Laus ja Partnerid. “Aravete Agro ei kuulu enam Vene kapitalile, praegu on see puhtalt Eesti kapitalil,” rõhutab Linkov mitmel korral.
Ka Külmsoo talu peremees Raivo Musting saab selle Vene kapitali jutu peale pahaseks. “Kui ajad olid väga sandid ja Lacto enam piimaraha ei maksnud, oli Aravetel ainuke võimalus firma maha müüa, et üldse ellu jääda. Ei müüdud mingist suurest rahatahtmisest, need olid pealesunnitud käigud.” Musting lisab, et kui Aravete Agro oleks lastud rasketel aegadel pankrotti minna, oleks firma tükkide kaupa laiali läinud ja töökohad kadunud.
“Olgu kapital kelle oma tahes, aga askeldab seal ikkagi Leonid ja annab tööd sajale inimesele,” lisab Musting.
Hakkab sõnnikust elektrit tootma
Laia haardega põllumajandusjuht on võtnud uue sihi – hakata sõnnikust elektrit tootma. Juba on valmis projektid, et Mägise farmi kõrvale ehitada biogaasi tehas maksumusega 70 miljonit krooni. ”Sõnnikut tuleb meil 80 000 tonni aastas, ja kui bioelektrijaama ehitame, siis sellega kütame kogu aleviku ära ja hakkame sooja müüma hoopis odavamalt kui praegu põlevkivi puhul.” Biogaasitehas peaks valmima järgmisel aastal suuresti euroliidu toetustega.
“Meie firma on oma arenguga konkurentsivõimeline mitte ainult Balti, vaid tervel Euroopa turul. See kõik on meeskonnatöö, üksi ei saavuta midagi,” ütleb Aravete Agro juhatuse esimees.
Kõige enam rõõmu tunneb Linkov sellest, et firma pole jäänud toppama ega tammuma, vaid on kogu aeg edasi arenenud. Keskeriharidusega mees ise on Aravete Agros tegutsenud üle 20 aasta. Ta alustas 1987 aseesimehena varustuse alal, nüüdseks on jõudnud aga juhatuse esimehe kohale.
OÜ Aravete Agro
- 1600pealine piimakari aastatoodanguga 8200 kg, robotlaudas kuni 10 000 kg lehma kohta, 1700 noorlooma.
- Maad harib 4500 ha, omandis 2000 ha. Teravilja saagikus 4–5 t/ha.
- Tööd annab ligi 100 inimesele.
- Tõumullikaid müüakse Saksamaale, Hispaaniasse, Rumeeniasse, Maltale.
- 2008 valmis 8 Lely Astronaudi A3 robotiga laut 560 lehmale.
Olav Kärt, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor
Leonid Linkov on pigem mänedžer, kes määrab ettevõtte üldise suuna. Aga loomakasvatusega tegelevad naised on tal tõesti tragid ja püüavad teha nii, et süsteem Mägise farmis tõrgeteta töötaks.
Mägise on Eesti esimene 8 robotiga lüpsifarm ja sellega kaasnevad probleemid tuleb meil kõigil koos läbi elada, sest tavaideed loomade söötmisest robotlaudas alati ei tööta. Näiteks kui paned lehmale künasse väga hea sööda, siis ta lüpsiplatsile ei lähegi, aga kuidas sellist asja vältida?
Ka maaülikooli Märja laut sai endale alles hiljuti lüpsiroboti, nii et võime häbenemata öelda: oleme tõepoolest ise ka Linkovi juures praegu õpipoisid. Koostöö on vastastikune, püüame kogemuste ja praktika najal parimate tulemusteni jõuda.
