Teravilja puhul on aastatel 2009-2013 peamised ekspordi sihtriigid olnud Soome, Norra, Läti, Hispaania, Taani, Suurbritannia, Saksamaa, ja Holland. Uued sihtriigid on Saudi Araabia (oder) ja Iraak (nisu ja meslin seemneks). Neisse kahte riiki viidi 2013. aastal ka rahalises väärtuses enim teravilja.

Eesti kalatööstus pöörab põhitähelepanu ekspordile ja tooteid veeti ligi 50 erinevasse sihtriiki. Külmutatud kala ja konservitoodang on orienteerunud idaturule, kalafilee läheb enamuses lääneturule.
Peamised Eesti päritolu kala sihtriigid on Venemaa, Ukraina, Taani, Saksamaa ja Island.

Kuidas Eesti toidu positsiooni rahvusvahelistel turgudel parandada?

Padari sõnul on üheks meetmeks arengukava „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“, millega toetatakse põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmist.

Lisaks tuleks arendada riigi ja toidutootjate vahelist koostööd. Riik toetab toidusektorile suunatud teadus- ja arendustegevuse projekte, mille eesmärgiks on leida lahendusi, mis aitaksid toiduainetööstuse ettevõtjatel muuta oma tegevus innovaatilisemaks.

Eesti toidu tutvustamiseks on loodud arengukava „Eesti toit 2015-2020“, mille eesmärkideks on Eesti toidu positiivse kuvandi loomine ja toidusektori koostöö parandamine.  Arengukaval on kolm suunda: 

  • Siseturule suunatud tegevused
  • Välisturule suunatud tegevused
  • Lastele ja noortele suunatud 
Padar rõhutas, et maailm pole veel vallutatud ning uued turud tuleb veel üles leida ja haarata.