Kellest saab tänavune aasta põllumees?
Trigon Dairy Farmingu loomakasvatusjuht Margus Muld juhib Kaiu osaühingu kõrval piimafarme ka Saaremaal ja Venemaal ning plaanib karju kõikjal suurendada.
Kui Joakim Heleniuse juhitav Trigon Agri ostis Kaiu ja Kärla farmid, võeti 2006. aastal firmasse tööle ka loomaarsti haridusega Margus Muld. Nüüd on farmimajandus tõusuteel nii Saare- ja Raplamaal kui Pihkva oblastis.
Praegu uhkeldab Kaius ligi 40 mln krooni maksnud moodne laudakompleks. Pealaudas on üle 600 lüpsilehma, keda lüpstakse kolm korda päevas paralleel-lüpsiplatsil, lisaks haritakse Kaius ligi 1700 ha maad.
"Kaiu ja Kärla firmad on väga heal tasemel ja edendavad väliskapitali abiga kohalikku põllumajandust," rõhutab Margus Muld.
Esitaja: Rapla Põllumeeste Liit
Parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Margus Keldo peab hereforde Valgamaal Tsura Talu OÜs, mis asub Leigo turismitalu naabruses. Talu tootmissuunaks on tõuloomade müük. Hereforde on talus 127, lambaid ligi 500 ja hobuseid 18.
Tsura talu herefordid on prisked ja hea tervisega. "Kõik on puhtatõulised loomad," kiidab tegevjuht Keldo. Ta ise elab naabruses Anni talus ja töötab Tsura Talu OÜs 2004. aastast.
Ettevõtte valduses olevad Palupera valla maad on heas korras - nõlvadel nosivad rohtu lambad, laugematel nurmedel puhtatõulised herefordid. Kokku on maid üle 400 ha ja majandatakse ainult mahedalt, loodusega kooskõlas.
Esitaja: Maaleht, Maaelu Edendamise Sihtasutus
Nopri talu peremees Tiit Niilo Võrumaalt rajas Misso valda Kärinä külla talumeierei koos kauplusega ja on aastatega tõusnud üheks tuntumaks talupiimatoodete müüjaks üle Eesti.
Eesti moodsaima talumeierei allkorrusel on tööstuse ruumid, teisel korrusel talupood ning seminarikeskus. Niilo annab tööd 20 inimesele ja kunagine vaikne Tsiistre nurk, mis on ajalooline killuke kõige kaugemast vana Võrumaa kaguosast, on ärganud uuele elule. Niilo on koos perega teinud palju ära talu ja Tsiistre nurga edendamiseks, sest siin on tema juured.
Vabapidamislaudas on 160-pealine piimakari aastalüpsiga 9000 kg, enamik piimast töödeldakse oma meiereis. Nopri talumeierei kohupiimad, jogurtid, juustud ja võided jõuavad enam kui sajasse müügikohta üle Eesti.
Esitaja: Võrumaa Talupidajate Liit
Saaremaa aasta põllumehe tiitli pälvinud Lea ja Andrus Sepp Kaarma vallast on lihaveistele lisaks soetanud jõevähid. Mõni aasta tagasi kogus peremees Andrus Sepp kuulsust kui tuntuim Lääne-Eesti talumeeste õiguste eest seisja, sest võitles PRIAga kohut käies välja talumeestele õiguse saada toetusi ka puiskarjamaadel loomi karjatades.
Nüüd on talus 120 herefordi ja Sepad on hakanud oma lihaveiste lihast vorsti müüma. Igal kuul saadavad nad mõne looma Saaremaa lihakombinaati ja saavad vastu kolme sorti suitsuvorsti, mille turustavad ise. Ka on Metsa Johani talu pererahvas rajanud vähitiigid, kuhu on pandud kasvama Gotlandilt toodud jõevähid.
Esitaja: Saarte Hääl
Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest kõik tööd tehakse ära oma perega.
"Meil on talus viis palgatöötajat, kõik on oma pere liikmed," muheleb Kalev Tauer. Ja loetleb: "Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly, teine minia Janely on praegu lastega kodune."
Tauer on oma ettevõtmise nimetanud ümber OÜ Aasukalda Farmiks ja juhib ainuomanikuna vägesid. Pereliikmed on ametlikult tööle vormistatud ja saavad osaühingult palka.
Praegu on laudas 44 lehma, maad harib pere 280 ha, kasvatab teravilja ja rapsi, teeb rohumaadel rullisilo. Naabritega koos soetatakse uusimat tehnoloogiat. Taueri suurim trump on kokkuhoidev pere, et talumajapidamine jätkuks - selles talus elab koos neli põlvkonda.
Esitaja: Ida-Virumaa Talupidajate Liit
Mereranna Põllumajandusühistu esimees Urmas Lehtsalu Saaremaalt pälvis tänavu Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsilt parima maakarjakasvataja rändkarika. Ettevõte on üks väheseid, kus peetakse lisaks punasele ja holsteinile ka maakarja veised.
Ehkki maakarja lehm kisub toodangut alla, sest annab tonni võrra vähem piima kui punane ja kaks tonni vähem kui holsteini lehm, ei taha Lehtsalu maakarjast loobuda. On see ju Eesti oma põlistõug. Seepärast on selle tõu aretamine ka missiooni küsimus. Mereranna maakarja lehmade aastalüps on 6477 kg lehma kohta, mis on Eesti keskmisest kõrgem.
Lehtsalu on lisaks ka Kaarma vallavolikogu esimees ja töötab õpetajana Kuressaare koolides, vabal ajal on kohalikus teatris näitleja ja pulmaisa.
Esitaja: Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Elmar Zimmeri puukoolist Karksi vallast jõuab igal aastal müüki ligi 20 000 viljapuud ja 10 000 marjapõõsast, lisaks pakub peremees haruldasi söödavate viljadega põõsaid ja puid.
"Minu hobiks on tuua oma aeda põnevaid ja vähetuntud söödavate viljadega taimi," räägib mees.
Nii kasvab puukoolis söödav kuslapuu, südajas aktiniidia jpt haruldasi taimi. Zimmer on kogenud aednik, aiandushariduse sai ta omal ajal Mitšurini-nimelisest aiandusinstituudist Venemaal ja enne Seedri talu rajamist töötas aastaid Polli katsebaasis aiandusagronoomina.
Oma aiandis on Zimmer võtnud kasutusele moodsa kastmistehnoloogia. Uusi õunaaedu on Seedri Puukooli istikutega rajatud umbes 20 ha.
Esitaja: Eesti Aiandusliit
AVO SAMARÜÜTEL pürib tippu laudas ja põllul
Aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Avo Samarüütel OÜst Männiku Piim Tartumaalt saab rekordtoodanguid nii farmis kui viljapõllul, töötajaid turgutab aga spaas.
Männiku Piima robotlaut saab robotlautadest kõige kõrgemaid tulemusi: üle 300pealine kari annab 10 000 kg piima lehma kohta. Kõrge väljalüpsi tagavad hea söötmine ja tõuaretus. "Oleme püüdnud kõik asjad automatiseerida, inimeste ülesandeks jääb masinatel ja protsessidel silm peal hoida," räägib Samarüütel.
Ka põlde haritakse tipptehnoloogiaga. Tänavusel viljelusvõistlusel sai Männiku Piim nisu osas teise koha 7,6 tonniga. Eesti kõigi aegade nisusaagi rekord kuulub 9,7 tonniga samuti Avo
Samarüütlile.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit
Hillar Kald tegeleb Tartumaal Lammiku külas Pärna talus hobusekasvatuse ja -aretusega. Lisaks teeb Pärna talu ratsutamiskoolitust, korraldab lastelaagreid ja võtab hobuseid üürile.
Pärna talu ratsakoolis käib 40 inimest ja ratsutajad on noppinud võistlustelt kõrgeid kohti. Pärna talu hobuste juures saavad käe valgeks ka maaülikooli veterinaariatudengid, kes käivad seal praktikal.
Lisaks ratsakoolile on talu oluliseks tegevuseks tõuaretus. Selle viljad müüakse enamasti välismaale, näiteks Soomes on uue kodu leidnud poolsada suksut. Peale hobuste kasvatab peremees 300 hektaril teravilja ja tegeleb mahepõllundusega.
Hillar Kald on juba 10 aastat ka 400 liikmega Eesti Hobusekasvatajate Seltsi president.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit
Torma Põllumajandusliku Osaühingu juht Ahto Vili on 18 aastaga teinud kehvapoolsest sovhoosist vabariigi ühe tippmajandeid. Edu taga on uuendusmeelsus ja hea koostöö teadlastega.
Torma POÜ-l on Eesti esimene vabapidamisega külmlaut, praegu on 550 lehma aastalüps ligi 10 000 kg lehma kohta. Edu tagavad õiged söötmisgrupid, hea silo, tõuaretus. Maid kasutatakse üle 2000 ha. Nii tavalisi kui seemne- ja keemiafirmadega koostöös rajatud katsepõlde haritakse moodsa tehnikaga.
Vili innustub kõigest uuest, ta on majandusmehena ettenägelik, oskab uuendusi ära kasutada ning kaadrit valida. Lisaks hoolitseb ta piirkonna kultuurielu eest ja peab au sees Tormast pärit Carl Robert Jakobsoni mälestust.
Esitaja: Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
ASi Tartu Agro agronoom Eino Härm on pühendanud Tähtvere valla maadele ligi 50 aastat.
Praegu kureerib ta viljakasvatust, rohumaid ning seemneviljakasvatust kokku ligi 4000 hektaril.
Taimekasvatuse üldjuhina vastutab ta söödatootmise eest Tartu Agro Vorbuse ja Rahinge veisefarmides ning Ilmatsalu seakasvatuskompleksis. Kokku on tarvis sööta varuda ligi 3000 veisele ja 6000 seale.
"Rohusööta on vaja teha 16 000 tonni, maisisilo 4000 tonni ja söödateravilja 6000 tonni," ütleb Tartu Agro juhataja Aavo Mölder. "Heino Härm on nii pühendunud, et on varavalgest hiliste õhtutundideni tööl ja pole elu jooksul kordagi töökohta vahetanud."
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit
Suurekivi OÜ juhataja Helju Veskaru Kuusalu vallast on juba aastaid Harjumaa parim piimatootja ning plaanib robotlüpsilauda ehitust.
"Minu juures käivad juba teised farmijuhatajad õppimas, kuidas saada vanas laudas ja torusselüpsiga kõrgeid tulemusi," naerab Helju Veskaru.
Praegu lüpsab Valkla farmis 130 lehma üle 10 100 kg lehma kohta aastas. Tragi naine on juba aastaid juhtinud ettevõtet, kus on 15 palgatöötajat. Põlde on järjest laiendatud, loomade ninaesise eest hoolitsetakse hästi ja lehmad on vabalt karjamaal.
Veskaru on ääretult tubli ja töökas ning karja toodanguga pidevalt vabariigi tipus. Ja saada vanas farmis kõrgeid tulemusi - see on omaette kunst.
Esitaja: Harju Taluliit
Tiit Kaivo on hüdrobioloog, ent pidanud Sireli talus Harjumaal lambaid juba üle 20 aasta. Iseõppijana on ta omandanud selles valdkonnas nii põhjalikud teadmised, et on tõusnud tunnustatud eesti tumedapealise karja aretajaks. Sireli talu kari on aastaid olnud üks paremaid tõukarju, mitmel korral on just siit valitud kauneim tumedapealine utt.
Algul valmistasid ning müüsid Tiit ja Lenne Kaivo oma villatoodangut ise laatadel. Nüüd on perepoeg Nils-Naatan Kaivo koos oma elukaaslase Tuuli Ermeliga asutanud Eesti Villa- ja Nahatööstuse OÜ ning valmistavad Moostes asuvas töökojas villast mitmesuguseid kaupu. Müügiks valmivad lambavillast madratsid, padjad, tekid. Lambanahkadest tehakse ka vaipu ja villast titekotte, lisaks lastele susse.
Esitaja: Maaleht
Konkurss Aasta põllumees
- Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile esitati tänavu 13 kandidaati üheksast maakonnast üle Eesti.
- Aasta põllumehe tiitli on alates 2001. aastast võitnud Raivo Musting, Jaak Läänemets, Jaak Hinrikus, Johannes Valk, Andres Härm, Aavo Mölder, Arvo Kuutok, Kalle Reiter, Ermo Sepp, Mati Nurm, Mart Timmi ja Madis Ajaots.
Valime ka rahvapõllumehe!
- Veel enne, kui 25. oktoobril aasta põllumees 2011 välja kuulutatakse, võib rahvas valida kandidaatide seast oma lemmiku siit. Oma soosiku poolt saab hääletada 24. oktoobrini.
KONVERENTS
Võitja selgub 25. oktoobril
- “Aasta põllumehe” konkursi lõppkonverents, kus kuulutatakse välja tiitlivõitja, peetakse 25. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu konverentsisaalis.
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes tähistab tänavu 15. tegevusaastat, on seekord kutsunud esinejaid ka välisriikidest. Nii avaldavad oma arvamust ühise põllumajanduspoliitika kohta Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu rahvusvaheliste suhete direktor Seppo Kallio, Läti Põllumajandusühistute Assotsiatsiooni juhatuse liige Uldis Krievars ja Itaalia Põllumeeste Keskliidu toiduosakonna nõunik Corrado Finardi.
- Traditsiooniliselt antakse konkursi võitjale konverentsil üle ajaloolise “Külvaja” kuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri “Külvaja” võitis 1928 tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik.
