Kes on aasta põllumees 2008?
Võitja selgub järgmisel neljapäeval, 23. oktoobril "Aasta põllumehe" konverentsil, mis peetakse Tallinnas Swisôteli konverentsikeskuses.
Aasta põllumehele 2008 antakse üle ajaloolise "Külvaja" kuju vähendatud koopia. Ferdi Sannamehe pronksist skulptuuri "Külvaja" pälvis Theodor Pool parima Eesti talu eest täpselt 60 aastat tagasi, 1928.
Esimese lüpsiroboti omanik Endel Albin
AS Pakari juhataja Endel Albin Harjumaalt Rae vallast on mees, kes ei karda riskida - esimesena Eestis tõi ta oma lauta lüpsirobotid. Tänavu on Albin nelja robotiga Lely Astronaut A3 tõstnud oma piimakarja aastatoodangu üle 8000 kg lehma kohta.
2006. a sai tal valmis lüpsirobotitega vabapidamislaut, rekonstrueeritud on kaks lauta noorkarjale ja kinnislehmadele. 317pealisest karjast käib osa veel platsilüpsil. Albin pöörab väga suurt tähelepanu ka piimakarja geneetilise väärtuse tõstmisele läbi tõuaretuse, ta tegeleb tõuveiste müügiga Eestis ja välisturul. Maad harib 1000 ha, sellest omandis on 20 ha.
Konkursile esitaja: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, loe ka ML nr 41, 9. oktoober.
Indrek Haamer juhib peretalu
Mullu Saaremaa aasta põllumeheks valitud Indrek Haamer Orissaare vallast Jurna talust on põllupidamist õppimas käinud Soomes ja rakendab uuemaid tehnoloogiaid ka oma talus. Jurna talus on üks maakonna esimesi vabapidamisel lüpsiplatsiga lautu, tehtud suuri investeeringuid tehnika kaasajastamisse.
Talus on 61 lüpsilehma, noorloomi 77, lihaveiseid 25. Piimatoodang lehma kohta on 6000 kg. Maad haritakse 316 ha, omandis on 112 ha. Talus töötab mitu põlvkonda - lüpsmine ja loomatalitus on vanemate õlul, põllutööde ja tehnika eest vastutab Indrek Haamer koos oma venna Jürgeniga.
Esitaja: Oma Saar, loe ka ML nr 34, 21. august.
Sander Kannel sai 19aastaselt taluperemeheks
Parima noortaluniku tiitli võitnud 31aastane Sander Kannel on tõusnud edukaks teraviljakasvatajaks Viljandimaal, harides Puiatus ligi 700 ha maad ja investeerides tootmisse miljoneid kroone.
Sander Kannel on julge ettevõtja, kes võttis väga varakult vanaisa talu üle ning haris üles ka ümberkaudsed söötis ja võsastunud põllud. Põllupidamist käis ta õppimas ka Norras. 2004. aastal kerkis taluõue uus kuivati, millele tuleb juurdeehitus, samuti ladu 1000 tonnile viljale.
Oder kasvab 100 ha-l, kaer 60, nisu 180, rukis 75 ja raps 120 ha-l. Keskmine saagikus on 5-6 t/ha. Omandis on maad 60 ha.
Esitaja: Maaleht, loe ka ML nr 16, 17. aprill.
Vihula särav perenaine Sirje Kornel
Soone talu perenaine Sirje Kornel ehitas Lääne-Virumaale Vihula valda ainulaadse pakettakendega sooja lauda, mille teisel korrusel on vaateakendega konverentsisaal. 1980. aastate lõpul paari lehmaga alustanud Kornel on suurendanud piimakarja 136 lehmani, tõstes karja aastatoodangu ligi 9000 kg-ni lehma kohta, lisaks on 100pealine noorkari.
Sirje Kornel on Lääne-Virumaa tuntumaid piimatootjaid, kes juhib ka Rakvere piimaühistut. Maad haritakse oma perega 350 ha, omandis 180 ha. Ideaalses korras taluõu ja tootmishooned on vaatamisväärsuseks talu külastavatele turistidele.
Esitaja: Maaleht, loe ka ML nr 13, 27. märts.
Esiaednik Indrek Naudi
Hansaplant OÜ juhataja Indrek Naudi on 10 aastaga rajanud Harjumaale Kiili valda dekoratiivtaimede tootmise ja turustamise keskuse, pakkudes konkurentsi Lääne- ja Kesk-Euroopa aiandusfirmadele.
TPIs ehituse ökonoomikat õppinud Naudi alustas dekoratiivistikute kasvatamist vanas talukohas, õppides samal ajal ka Hollandi tuntumates puukoolides.
Praeguseks on ta iluaianduse laiendanud 150 000 konteineriistikuni aastas. Okaspuid on 30 sorti, lehtpõõsaid 70, roose 40 ja püsililli 100 sorti. Puukoolis on unikaalne suletud veeringega täisautomaatne kastmissüsteem.
Esitaja: Eesti Aiandusliit, loe ka ML nr 40, 2. oktoober.
Mati Nurme vili jõuab Rootsi ja Taani
Puide talu peremees Mati Nurm Valgamaalt Hummuli vallast on väheseid talumehi, kes suutnud eksportida oma herneseemet Rootsi ja toidunisu Taani. Läks tarvis üle kümne aasta ränka põllutööd, et tõusta sertifitseeritud seemnega rahvusvaheliselt tuntuks.
Esivanemate talus alustas ta 1991. aastal tühjalt kohalt ja pere abiga, luues eeskujuliku teraviljakasvatustalu. Maad haritakse 800 ha, omandis on 600 ha. Sertifitseeritud seeme on 315 ha-l. Kõrgeim saagikus on 7-8
t/ha. Teraviljakasvatajate ühistu Kevili asutajaliikmena innustab Nurm tootjaid koonduma ühistusse.
Esitaja: Valgamaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 23, 5. juuni.
Rapsikasvatuse edendaja Jüri Smitt
AS Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt on 45 aastat hoidnud korras tuhandeid hektareid Adavere maid. Ta on ka üks esimesi rapsikasvatuse propageerijaid ja õppepäevade korraldajaid Eestis. Praegu vastutab ligi 3000 ha maaharimise eest.
Teravilja all on Adavere Agros ligi 1000 ha, keskmine saagikus praegu alla 4 t/ha. Raps-rüps kasvab 255
ha-l. 1980. aastate lõpul algatati suuresti Smitti eestvedamisel rapsi propageerimine, innustati tootjaid rapsi kasvatama. Jüri Smitt on üks põhjalikumaid taimekasvatuse asjatundjaid, kes on oma töökusega Adavere nime tuntuks teinud.
Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, loe ka ML nr 18, 1. mai.
Elupõline agronoom Reinu Saluoks
Mäksa Seemne juhataja Reinu Saluoks Tartumaalt Mäksa vallast on elupõlise agronoomina üle 45 aasta maid korras hoidnud, muutes põllud viljakandvaks. Taimekasvatusühistu Mäksa Seeme asutati 1993. aastal 340 ha maaga ja suurte võlgadega.
Nüüd on firma Saluoksa juhtimisel tõusnud Tartumaa üheks suuremaks teraviljakasvatajaks, maad haritakse rohkem kui 1000 ha, sellest omandis on 200 ha. Talinisu kasvas tänavu 200 ha-l, suvinisu 170 ha-l, oder 270
ha-l. Keskmine saagikus 5,2 t/ha. Rapsi kasvatati 250 ha-l. Mäksa Seemnes on tehtud viljast ka tangu ja jahu ning kasvatatud tatart.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 35, 27. august.
Ain Rego harib põldu kaevanduste peal
Patmari talu peremees Ain Rego Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast on üks sitkemaid põllumehi, sest suudab maid harida Sompa ja Kohtla endiste kaevanduste peal, kus enamik tahtjaid maaharimisest loobus. Nii ongi Rego harida 879 ha maad, enamjaolt langatatud maadel, kus tõusud-langused teravad ja maapinnal jõnksud sees.
Omandis on 88 ha maad. Kui vihm viljavõttu poleks nurjanud, oleks mehe keskmine saak üle 5 t/ha, mõnedel põldudel 6-7 t/ha. Tänavu kasvatas Rego rapsi 240 ha-l, rukist 149, kaera 54, nisu 46, otra 320 ha-l. Talus on kaasaegne viljakuivati.
Esitaja: Ida-Virumaa Talupidajate Liit, loe ka ML nr 37, 10. september.
Avo Samarüütel tõi lauta neli lüpsirobotit
OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel ehitas Tartumaale moodsa lauda, kus töötab neli DeLavali lüpsirobotit. Ligi 300pealine piimakari annab 8000 kg piima aastas. Firma harib üle 1000 ha maid, kust tulevad rekordsaagid nisu, rukist ja rapsi.
Samarüütel sai mullu rukki saagikusega 7,1 t/ha esikoha, nisuga 8,1 t/ha jäi teiseks. Ka raps kasvas 4,1 t/ha. Samarüütel on ettevõtte kaasajastanud põhimõttel, et juba täna tuleb teha homseid investeeringuid, rakendada teadussaavutusi, sest nii tuleb ka edu. Siin firmas saavad töötajad korraliku palga, topelt puhkuseraha ja mõistliku tööaja.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 29, 16. juuli.
Mahelambakasvataja Mart Uibokand
Mardimäe talu peremees Mart Uibokand Võrumaalt peab Meremäe valla üht suuremat mahetalu, kus karjamaadel nosib 120 mahelammast, mahedana kasvab ka teravili ja kartulid. Maad harib Uibokand 150 ha, uusimaks tööriistaks ökoäke. Väetiseks kasutab vaid purustatud heina ja lambasõnnikut.
Omandis on 40 ha maad. Mahetalu kartulit, porgandit, kaalikat, peeti müüb peremees kohalikel turgudel ja laatadel ning Võru Maksimarketis. Mart Uibokand on üks kõvemaid mahetootmise propageerijaid Lõuna-Eestis, aidates koondada mahetootjaid Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku alla.
Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, loe ka ML nr 32, 6. august.
Kooliõpetajast talupidaja Aldo Vaan
Bioloogiaõpetaja ja Topi talu peremees Aldo Vaan harib koos perega Lihula vallas Läänemaal 500 ha maad, omandis on 200 ha. 1980ndate lõpul võttis Vaan sihiks taastada vanemate talu Rootsi külas, nüüd on rookatustega taluhooned renoveeritud, lisaks ehitatud uued tootmishooned.
Talus peetakse 130 lihaveist, 30 tori hobust ja 50 mesilasperet. Vaan kasvatab koos poegadega teravilja 240 ha-l, ülejäänu on rohumaa. Treenitud tori hobused müüakse välismaale, peremees propageerib ka paarisrakendisõitu.
Esitaja: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, loe ka ML nr 38, 17. september.
Taluväärtuste kandja Lembit Soots
Väliseestlasest kunstnik Lembit Soots peab oma elutööks isatalu taastamist Viljandimaal Karksi vallas. 21aastaselt isatalust sõjakeerises Rootsi põgenenud Soots sai tagasi Leeli tallu pärast pikka emigratsiooni Rootsis ja Kanadas.
Soots rajas 1990ndate algul Tallinna lähedale hotelli- ja restoraniketi Peoleo, investeerides toiduärist saadud raha tallu. 1998 tuli ta päriselt Leelile. Tallu on ehitatud uus elumaja, vabapidamislaut, kuivati ja kaarhall. 68 lüpsilehma aastatoodang on 5500 kg. Maad harib perega 500 ha, omandis on 224,5 ha. Teravili kasvab 300 ha-l, keskmine saagikus 3,5 t/ha.
Esitaja: Viljandi Talupidajate Liit, loe ka ML nr 26, 26. juuni.
Oma hääle saad rahvalemmiku valimiseks anda siin.
