Vahur Veermäe juhib osaühingut Trovador seitsmendat aastat. Kui 2011. aastal said firma omanikeks Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad, kutsuti tegevjuhiks pikaajaliste juhtimis- ja põllumajanduskogemustega Vahur Veermäe. Ta on omandanud agronoomi eriala EPAs ning töötanud mitmes põllumajandusettevõttes.

Tema töökabineti seinal on tänu- ja aukirjad. Nii on Trovador 2014. aastal pälvinud Äripäeva põllumajandustootjate top’is teise koha käibekasvu eest, mis on firma alguse, 1994. aastaga võrreldes suurenenud ligi 28,6 protsenti.

“Mina töötan siin alles seitsmendat aastat,” ei võta Veermäe kogu au endale. Aga lisab, et tema juhtimisel on Trovadoris müügikäive suurenenud vähemalt kolmandiku võrra.

Piimakari kasvas poole suuremaks

“Alustasin traktoriroolis, olen olnud nii autojuht kui kombainer,” räägib tegevjuht, kes on läbi teinud kõik põllumajanduse etapid kuni sovhoosidirektori asetäitjani välja. Tema isa oli kunagine Vao sovhoosi direktor, hea suhtlemisoskuse ja juhiomadused on Vahur küllap oma isalt saanud.

Kui Vahur Veermäe 2011. aasta sügisel Trovadori tööle tuli, oli Pajustis Kakumäe farmis 300 lehma. Olid pikaajalised rendilepingud 1600 hektarile.

„Põllumajandusfirma arenemine-kasvamine on väga kallis lõbu, kus kasu näed alles aastate pärast,“ selgitab Trovadori tegevjuht Vahur Veermäe.

Seitsme aastaga on piimakari suurendatud kahekordseks. Praegu lüpsab lautades üle 600 lehma.

Paralleellüpsiplatsil lüpstakse lehmi kolm korda päevas ja aastane piimatoodang on tõusnud ligi 11 tonnini lehma kohta. Piim viiakse Lätti Tukumsi piimatööstusele.

Mais annab piima, see on oluline kultuur. Alla 30 tonni hektarilt pole me kunagi saanud, ühel aastal saime isegi 55.
Vahur Veermäe

“Ettevõtte tegevus on suurenenud kahekordselt,” teatab Trovadori tegevjuht. Aastatega on firma omandanud üha uusi maatükke. Praegu haritakse maid 2650 ha-l ja omandisse on ostetud ligi kaheksasada hektarit maad.

1970. aastatel ehitatud Kakumäe farmikompleksi on viies järgus renoveeritud. Mullu ehitati uus poegimislaut, lisaks siloaugud, lägamahuti ja lüpsiplatsi laiendus 1,2 miljoni eest. Ehitustesse on investeeritud kokku 2,2 miljonit ja tehnoloogiasse 3,2 miljonit eurot.

Hiljuti omandasid Trovadori omanikud ka naaberfirma – saneerimisel oleva Kadila POÜ.

“Tahame Kadilasse ehitada uue farmikompleksi 1700 lüpsilehmale,” avab Vahur Veermäe Trovadori tulevikuplaane. Praegu käib seal keskkonnamõjude hindamine, seejärel hakatakse uut lauta projekteerima ja uus farm kerkiks Vinni valda mõne aasta pärast.

Teravilja asemel tasub kasvatada maisi

“Mais annab piima, see on oluline kultuur,” sõnab Vahur Veermäe, kes on kõva maisikasvatuse fänn. “Alla 30 tonni hektarilt pole me kunagi saanud, ühel aastal saime isegi 55 tonni,” kiidab Veermäe.

Teravilja kasvatatakse peamiselt oma tarbeks, osa vilja müüakse ka Scandagrale.

“Tänavune saak tuleb ikkagi väga niru,” muretseb põllumees, sest nii pikka põuda kui tänavu suve hakul pole ammu olnud. Veermäe lisab, et ka eelmisel aastal ei vedanud viljaga: saak oli hea, aga 16 protsenti jäi põllule.

KOMMENTAAR
KALMER VISNAPUU, MESi nõuandeteenistuse mentor, Lääne-Virumaa põllumees
Tegu on on põlise Virumaa põllumehega

Järjepidevuse põllumajanduses tunneme ära sellest, et süvateadmised ja oskused on tal otsekui geenitasandil juba olemas. Innovatsiooni Eesti põllumajanduses veavad Vahuri-sugused farmerid, kes toovad maale ja võtavad kasutusele uued tehnoloogiad, keskkonnahoiust lähtuvad majandamise meetodid, ärimudelid, sordid, tõud. Nõustamistegevus keskendub just selliste inimeste professionaalse toimimise ja arengu toetamisele.

Vahur Veermäe lisab, et õnneks kari nälga ei jää: pärast põuda on nende rohumaad ikkagi roheliseks läinud ja silo peaks veel teha saama.

“Karja vähendama ei pea, aga teravilja ei saa. Kui saame vilja 2,5 tonni hektarilt, siis on hästi,” ütleb Trovadori tegevjuht. Ta toob esile, et siinsed maad ei ole head teraviljakasvatuseks – on vaid õhuke mullakiht pae peal või kruus ja liiv. See ongi peamine põhjus, miks Trovador tahab uut piimafarmi ehitada ja rõhuda peamiselt just piimakarjakasvatusele.

Ehkki üle on tulnud elada mitmeid kriisiaegu – nii madalat piimahinda, põldude uputamist kui põuda –, pole see firma kahjumisse mitte kunagi jäänud.