Konkurss AASTA PÕLLUMEES: Suvel nõutakse neeruteed, talvel aga köhateed
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.
“Mul on nõgest, melissi, punet, punast siilkübarat ja palju muid taimi – kõik ravim- ja maitsetaimed kasvavad mahedana, nii et maheravimtaimede kasvatajana suudame pakkuda üht laialdasemat taimede valikut Eestis,” teatab MK Loodusravi osaühingu juhataja Margo Kütt.
Oleme Päpe talus Venevere külas. Talumaja asub kauni looduse rüpes otse Navesti jõe kaldal – kaugemal suurtest teedest ja asulatest, nii et asukoht on ravimtaimede kasvuks ideaalne. Neid Navesti jõe kallastel kasvanud taimi leiab Loodusravi kaubamärgi alt pea igast
apteegist.
Kütt toob esile, et apteekidele suudavad kuivatatud kodumaiseid ravimtaimi pakkuda vaid 4–5 suuremat kasvatajat üle Eesti.
“Eesti mõistes korjame palju, aga maailma mastaabis oleme väikesed, välisturu nõudlus puhtast loodusest korjatud taimede järele on lõputu,” ütleb Margo Kütt.
Üle kümne hektari põlde
Pere on ravimtaimekasvatuses tegutsenud aastakümneid.
Juba 1980. aastate lõpus alustas Margo isa Raivo Kütt ravimtaimede kasvatusega, esialgu Suure-Jaani metsamajandis, hiljem FIEna. Just isa kõrval tegutsedes tärkas ka pojal sügavam ravimtaimehuvi.
Margo Kütt on hariduselt toidutehnoloog ja õppinud ka Räpina aianduskoolis aiandust. Varem on ta töötanud aastaid nii Põltsamaa Felixis kui Talleggis. Enne oma firma rajamist kasvatas ta isale ravimtaimi ette.
Nüüd majandab Margo Kütt osaühingus MK Loodusravi koos oma poja Sanderiga.
“Igapäevatöödel on abiks ka teised pere liikmed, hooajatöödele palkame inimesi juurde,” teatab Margo Kütt.
Ravimtaimetalu põllule maja juures on 2,5 hektaril kasvama pandud taimed sirgetes ridades. Kütt selgitab, et need pandi maha kapsaistutusmasinaga.
“Küla teises otsas on meil veel 10 hektarit ravimtaimede all, lisaks veel 30hektarine põllumaa, mis on vaja üles harida,” räägib Päpe talu peremees.
Tänavu on peremees soetanud ka rohimisagregaadi, mis vaovahed umbrohust puhtaks teeb.
Enim nõutakse kummelit
Siinsetel taimeväljadel kasvavad kummel, meliss, punane siilkübar, petersell, piparmünt, raudrohi, salvei, pune, aed-liivatee, nõmm-liivatee ja paljud muud ravimtaimed. Peremehe sõnul on kasvama pandud üle 40 taimeliigi põldudele, osa taimi korjatakse juurde vabast loodusest, näiteks angervaksa ja põdrakanepit.
Firmas on lisaks taimeväljadele rajatud tallu ka nõuetele vastav tootmishoone, kus on kaasaegne kuivati ja taimede peenestamise seadmed ehk veski koos sõeltega, samuti pakendamistehnoloogia. Osa seadmeid on soetatud LEADER-toetuse abiga.
“Ise kasvatan, ise töötlen, taimed on müügil paarikümnegrammistes pakendites. Kõige rohkem nõutakse kummelit, nõmm-liivateed ja saialille,” selgitab Kütt.
MK Loodusravi aastatoodang on 3–4 tonni, ekspordiks ei jaksa firma midagi toota, ehkki ka neilt on soovitud osta kindlaid ravimtaimi suurtes kogustes.
Lisaks valmistatakse siin firmas ka taimesegusid, mis on koostatud Tartu Ülikooli spetsialistide abiga. Lisaks Tartu Ülikoolile teeb MK Loodusravi OÜ koostööd ka EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskusega, mille nõukoja liige Margo Kütt on.
“Inimesed väärtustavad looduslikke vahendeid tervise turgutamiseks aina enam. Üha rohkem tahetakse valmissegusid, suvel nõutakse pigem neeruteed, talvel köhateed,” selgitab firmajuht. Ja lisab, et järjest rohkem tuleb teha ka tootearendust ja igal aastal investeerida, et oma ettevõtmistega pinnal püsida, sest konkureerida tuleb imporditud odavate taimedega. Vaatamata tugevale konkurentsile, oli eelmisel aastal MK Loodusravi toodangu kasv 30%, kuna nõudlus kodumaiste taimeteede järele üha suureneb.
