Hiina piimas leiti melamiini

"Seda teavet hoiti enne olümpiamänge salajas, samas haigestus 6200 imikut ja kahe kuu pärast oli neli imikut selle lisandi tõttu surnud," tõi Yaron välja musta kroonika. Kokku loetakse piimapulbrisse sattunud melamiini tõttu haigestunuks umbes 53 000 hiina last.

Kuidas see aine piima sattus, polnud äsja Hiinast naasnud Yaroni sõnul veel eelmiseks nädalaks selgunud. Yaron rõhutas, et ehkki melamiinikriis algas Hiinas, on melamiini juba leitud ka Jaapani ja Uus-Meremaa piimas.

Nüüd on EL, samuti USA keelustanud mõningate Hiina piimatoodete, näiteks piimapulbrist imikutoitude sisseveo.

Asjale lisab vürtsi tõsiasi, et sellesse piimanduskriisi on tõmmatud ka Hiina üks suuremaid piimapulbreid tootvaid firmasid San Yuan, kes kontrollib mitmeid tööstusettevõtteid Pekingi lähedal, kuna melamiini leiti ka ühes San Yuani partnerfirmas. Nii ongi paljud piimatööstused vähendanud vahepeal tootmist 50%, tasapisi aga hakkavad tööstused oma tootmismahtusid taastama.

"Hiinas on üldse raske aru saada, mis asi on piim, sest piimaks peetakse seal igasugust valget värvi vedelikku," rääkis Lior Yaron. Samas hiinlased ei armasta eriti juustu, lisaks piimale hindavad eelkõige jogurteid. Yaron tõi konverentsil võrdluseks USA, ELi ja Hiina piima keskmise kvaliteedi, kusjuures näitajad bakterite arvu ja somaatiliste rakkude poolest olid kehvemad just Hiinas.

DeLavali klienditoe direktori sõnul on hiinlaste suur probleem ka selles, et keegi ei suuda kogu piimandusahelas eriti kvaliteeti kontrollida, kas või loomadele antud ravimite mõju piimale. Ükskõik millises ahela osas viga tehakse - farmeri, kokkuostja, töötleja või jaemüüja juures -, mõjutab see kogu tsüklit.

Pealegi on Hiina külades väga palju paari lehma pidajaid, 2-50 lehmaga on 75% farmeritest, suuremaid tootjaid on umbes 3%, lisaks veel riigifarme 8% ja erafarme 14%.

Kuidas käib Hiinas lehmalüps?

Väikestes külades käib Yaroni sõnul lehmalüpsmine nii: igas külas on oma lüpsikeskus, kuhu lehmapidajad ajavad paar korda päevas oma loomad lüpsile, enamasti lüpstakse lehmi käsitsi ja piimaraha saamine sõltub sellest, kui head on farmeri suhted vahendaja ehk lüpsikeskuse omanikuga. Kui suhted on head, saab piimaraha kätte, kui ei ole, siis ei saa.

Ka on algelisel tasemel hiinlaste silotegu. Silo tehakse maapinnale peaaegu käsitsi ja silokuhi kaetakse hiljem pealt mullaga, nii et lehma tervis sellise söödaga kannatab. Muret teeb hiinlastele ka kariloomade vähesus, kuna eesmärgiks on võetud rohkem lehmi, mitte rohkem piima ühe lehma kohta. Nii on farmerite suurim väljakutse tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmine.

"Ilmselt lisati kuskil külakeskustes piimale melamiini," oletas Yaron, kelle sõnul võisid farmerid piimahindade kukkumise tõttu piimasse lisaaineid panna, et ise ellu jääda.

"Iga kriis on võimalus teistele, sest Hiina turg otsib praegu kõrgekvaliteedilist piima," ütles Lior Yaron. Maailma suurimate piimaimportijate reas on Hiina praegu kolmandal kohal Venemaa ja Mehhiko järel. DeLavali klienditoe direktor rõhutas oma kõne lõpul, et Hiina oma kiire majandusarenguga ja suurte ambitsioonidega jõuab varsti tippu igal alal, ka piimanduses.

"Kui XIX sajand oli Euroopa aeg, XX sajand USA aeg, siis XXI sajand on Hiina aeg," ütles Lior Yaron.

 

Suurimad piimatootjad 2007. aastal
1. USA
2. India
3. Venemaa
4. Saksamaa
5. Hiina