Kooliõpetaja taastas ajaloolise talu
Kui Virtsu-Risti maanteelt keerata Vanamõisa kivisilla suunas ja veidi ürglooduses Kasari jõekäärude vahel tiirutada, olemegi ühtäkki Topi talu õues.
Keset õue uhkeldab ajalooline talumaja värskelt ehitatud tuulekojaga. Väärikust lisavad rookatusega aidad, millest suuremas on talumuuseum. Maja taha sauna on sisse seatud külalistetoad.
Taluõues toimetab peremees koos poja Andresega. Pereema Marit astub välja elumajast, tema kõrval pesamuna Piia Kat-
harina, süles valge kiisu. Läbi maalilise taluõue vuliseb Rootsi oja, sild üle jõe juhatab talu lõkkeplatsile ja puhkenurka.
"Kõik kuusehekid maja ümber olen koos poegadega kunagi kasvama pannud. Siin talus on elu, tööd teeme kogu perega. Ümberringi on aga palju selliseid talukohti, kus majad kadunud, jäänud ainult põlispuud. Selline on juba Eesti külade saatus," räägib taluperemees Aldo Vaan.
Tema karjakoplis lehvitavad lakka nõtked tori hobused, lihaveised nosivad Matsalu rannaniitudel, viljakuivati huugab kaugemal.
Raske igapäevatöö kõrvalt on Marit ja Aldo Vaan kasvatanud üles viis last, kaks on veel koolilapsed. Kõik oma pere pojad-tütred on talutöödes maast madalast kaasa löönud.
Talutraditsioonide jätkaja
Rootsi külast on pärit Aldo ema ja isa - üks ühest, teine teisest küla otsast, oma kodu rajasid küla keskele. "Esimese Eesti Vabariigi ajal oli meie külas 17 suitsu, aga nüüd oleme meie siia üksinda talupidajaks jäänud," räägib Aldo Vaan. Vaid paaris külamajas veel elatakse ja mõnes suvitatakse.
Aldo Vaan on Tartu ülikoolis abioloogia eriala lõpetanud ning aastakümneid pidanud bioloogia- ja keemiaõpetaja ametit. Algul Tallinnas, siis Jüril.
1989. aastal, kui talude taastamine hoo sisse sai, tuli ka Vaan oma vanemate talu taastama. Algul käis siin rassimas paar korda nädalas, siis aga kolis perega pealinna lähistelt päriselt Topi tallu. Tööle hakkas bioloogia-, keemia- ja füüsikaõpetajana Kasari põhikoolis, kus töötab tänaseni.
Peremees ostis sugulastelt ja vedas taluõuele kokku neli ajaloolist aita, mille kohapeal üksipulgi kokku pani."Algul olid siin alles vaid elumaja ja ait, aga nüüd olen alates 1990. aastast peaaegu igal aastal ühe hoone juurde ehitanud."
Idüllilisest taluõuest kaugemale jääb tootmishoonete kompleks: uus kuivati, küünid, hobusetall, masinate katusealused, laudad lihaveistele.
Laia haardega talumees
"Alustasin FIEna ja algul oli meil siin ka turismitalu. Et turiste Lõuna-Läänemaale meelitada, pakkusime ratsutamist, aga nüüd enam turiste vastu võtta ei jõua, sest talutööd võtavad kogu aja," räägib peremees. Loetleb näppudel, et tal on teraviljakasvatus, lihaveised, hobused ja mesitarud.
Peremees on asutanud Topi Mõisa OÜ, sest aastatega on talupidamise haare nii laiaks läinud, et lihtsam oli tootmisharud kahte lehte lüüa. Aldo Vaan harib 500 ha maad, ligi paarsada hektarit on omandis, ülejäänu on renditud.
Hobusekasvatuse juhtimine, hobuste õpetamine ning ratsastamine on sellest aastast usaldatud poeg Andresele.
Peremehe sõnul on ettevõtmistest kõige mahukam teraviljakasvatus. Lihaveised suviti eriti hoolt ei nõua, aga talvel annavad tööd iga päev. Topi talu kasvatab põhiliselt limusiine, samas on veel mõned aberdiin-angused, keda on limusiinidega ristatud. Varem peeti talus ka piimakarja
"Lihaveised aitavad meil korras hoida 90 ha riigi käest renditud maad, kasvatame neid mahedalt ning turustame Lihaveisekasvatajate Seltsi kaudu Rakvere lihatööstusse," räägib peremees. Lisab, et ilma toetusteta ta veisekasvatusega siiski toime ei tuleks.
Talupidamist alustas peremees aga hoopis mesinikuna - omal ajal oli tal ligi 100 mesitaru, nüüd on alles 50. "Kasvatan ka tatart 20 hektaril, mis on mesilastele korjemaa. Tatramesi on turul nõutud," räägib Vaan. Ta kiidab tänavust head meemüüki, kuna mett kõigil napib.
Töökasvatus maast madalast
Sellest sügisest lõikab talupõldudel vilja uus kombain Claas Tucano ning viljalõikus on jäänud suuresti Aldo kahe poja Kristjan-Roberti ja Andrese hooleks.
"See on nii moodne masin, et mina pole kõiki võtteid kätte saanudki. Aga minu 17aastasel pojal Kristjan-Robertil on Claasi roolimine täiesti selge, sest see on nii mõnus, mugav, elektroonikat täis - ühesõnaga noortepärane," muheleb peremees.
"Minu lastel on väga hea ettekujutus sellest, mida tähendab talu- ja maatöö," rõhutab peremees.
Abikaasa Marit on kodune ning pühendunud laste kasvatamisele. Vanem poeg Indrek elab juba omaette, on ametis puutöömeistrina, õppinud nii autoremondilukksepaks kui puidutisleriks. Indrek on olnud abiks pea kõigil ehitustöödel Topi talus.
Poeg Andres taotleb maaülikoolist magistrikraadi. Talus on ta oma hoole alla võtnud hobused, aga aitab ka viljalõikusel ja muudes pakilistes talutöödes. Kolmas poeg Kristjan-Robert õpib Haapsalu gümnaasiumis. Kui ilm vähegi lubab vilja lõigata, on Kristjan-Robert õhtuti kombainiroolis, nii et uue Claasi omanikuks nimetatakse just teda. Vanem tütar Laura on ülikooli juba lõpetanud ja elab Tallinna lähedal, tema abistab ema-isa mesinduses. 11aastane Piia Katharina käib Kasari põhikoolis ning lööb kaasa jõukohastes töödes: söödab hobustele kaera ja õpetab noortele varssadele uut maailma - inimestega suhtlemist.
Tori hobused ratsahobusteks
Topi talu tori hobuseid on ristatud hannoveri ja holsteini tõugu täkkudega, eesmärgiks seniste raskeveohobuste asemel ratsahobuste saamine.
"Tori hobused on võimelised sõitma väga kõrgeid takistussõite. Meie suksud ongi pigem ratsatüübilised, ent ei jää hätta ka tööga vankri ees," räägib Andres.
Müügiks lähevad 3-4aastased hobused, enamasti on ostjateks välismaalased. "Hobuse hind on keskmiselt 50 000 krooni ja kui see jagada näiteks 5 aasta peale, siis on kasulikum kasvatada lihaveist," ütleb Andres. Ta lisab: "Aga mingi hobi peab ju maalgi olema! Kui oled pinges, hüppad hobuse selga, ratsutad looduses."
Peremees Aldo on ise viimasel ajal vaimustunud rakendispordist. Kahe hobuse paarisrakendi sai ta Poolast, sellega käis juba ühe sõbra pulmas. "Väga uhke tunne oli," kirjeldab ta vaimustunult.
Kõige südamelähedasedm on Aldo Vaanile siiski põllutöö traktoriroolis.
"Kui kevadel külvad ja näed, kuidas oras puhtal põllul tärkama hakkab, siis see on nagu palsam hingele."
Kui kaua Vaan veel koolipapa ametit peab, seda ta ei tea. "Tänavu tuli Kasari kooli esimesse klassi ainult kolm õpilast," arutleb ta mõtlikult.
Allikas: Maaleht
