Samas tabas Hiinat hiljuti piimanduskriis, kui selgus melamiini sattumine piimapulbrisse, mistõttu sai 54 000 last mürgistuse ning 4 imikut suri. See kahandas oluliselt tööstuste piimapulbri toodangut - kohati pidi kahandama seda kuni 50%. Nüüdseks on paljud suutnud taastada toodangu maha 70%-ni, märkis Yaron.

Piimatoodete tarbimine aga üha kasvab. Praegu on keskmine tarbimine inimese kohta 42 g, võrreldes Aasia ligi 150 g ning Rootsi 320 g.

Yaroni sõnul on ainus probleem piima defineerimine. Nimelt peetakse piimaks igasugust valget värvi vedelikku.

Piima hind on viimastel aastatel Hiinas veidi kasvanud, sama on teinud ka sööda hind. Mistõttu on tekkinud olukord, kus piima hind ei pruugi katta tootmiskulusid. Pikaajalises perspektiivis aga Hiina majanduskasv jätkub, inimeste sissetulekud kasvavad, piima tarbiv keskklass kasvab ning nõudlus jääb ikkagi kõrgeks.

Hiina üks suurimaid probleeme on piima tootmine seal, kus ei ela inimesed. Nimelt toodetakse 82% piimast seal, kus elab 29% elanikest. Samas vaid 18% piimast tuleb sealt, kus elab 71% elanikest. Kokku on Hiinas 1600 tööstust ning 50% toodangust annavad 5 suurimat.

Hiinas toodetakse enim kõrgpastöriseeritud piima ning üsna vähe värsket piima. Veel 2000. aastal oli suhe vastupidine. Yaron märkis, et veel 1997. aastal, kui ta esmakordselt Hiinas käis, oli raske leida poest piima. Nüüd on olukord hoopis teistsugune.

Kuna kohalik tööstus ei suuda täita nõudlust, siis imporditakse suur osa piimast. Senini veeti piima sisse peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Kuid viimastel aastatel on import neist riikidest oluliselt kahanenud.

Yaron märkis, et suur puudus on Hiinas kõrgkvaliteedilisest piimast. Väikesed farmid, kus puuduvad vahendid ning teadmised, ei suuda kõrge kvaliteediga piima pakkuda. Lehmi lüpstakse käsitsi, piima jahutatakse purkides veevannis või siis lahtiselt väljas. Selline tootmine ei saa kvaliteeti tagada.

Osadesse väikestesse küladesse on loodud lausa lüpsikeskused, kuhu lehmad viiakse. Sealt läheb piim tööstusesse ning selle eest makstav tasu üldiselt keskusesse ning heal juhul saab ka talumees mingi osa sellest endale.

Tekkinud on nišitalud, kes seda teevad ning müüvad piima näiteks saadikutele, kõrgklassi inimestele jne. Kuna sellise toote järgi on väga suur nõudlus, siis ei suudeta seda rahuldada. Yaron soovitab kõikidel, kel kõrge kvaliteediga toodet pakkuda on, seda ka Hiinasse viia.