Marje Josing: toota suudavad paljud, aga hea hinnaga müüa on neetult raske

2016 aasta on Eesti põllumehele raske, nentis Marje Josing Aasta Põllumehe konverentsil.

Madal on piima kokkuostuhind, madal on sealiha kokkuostuhind ja seakatk, teraviljal tuli tänavu oluliselt väiksem saak, saagikus ja madalam kokkuostuhind, loetles Josing põllumeeste tänavusi raskusi.

Põhjuseks on hinnamuutused maailmaturul (ületootmine, ekspordipiirangud) ja siseriiklikud faktorid. Eesti ei kujunda toorme hindu, vaid järgib maailmaturu hinda ja maailmaturg on tsükliline.

Mida lühem on riigis väärtusloome ahel, seda enam sõltutakse toormehindadest. Eesti on suurema lisandväärtusega toidukaupade eksportimisel kehvakene ja uutele turgudele jõudmine on
vaevaline.

Eestis pole vaadatud kogu toidu väärtusloome ahelat tervikuna. Rohkem räägitakse tootmisest,
vähem tööstusest ja väga vähe turust. Koostatud arengustrateegiad on pigem tootmiskesksed ajalooülevaate. Arengustrateegiates käsitletakse kahjuks väga vähe seda kuidas töödelda, mis tooteid, millise hinnatasemega ja millistele turgudele Eesti tahab müüa.

Selge on, et efektiivse ja innovaatilise töötlemise puudumisel ei saa põllumees head hinda. "Toota suudavad paljud, aga hea hinnaga müüa on neetult raske," nentis Josing.

Oluline on eksport ja siseturul positsioonide säilitamine ning võitmine. "Müües toorainet või lihtsamaid mahutooteid jäämegi teravalt sõltuma maailmaturu hinnalainetest," tõdes Josning ning lisas, et tootmine sõltub sellest, kuhu ja mida me soovime müüa ja koos tootmise planeerimisega peab toimuma töötlemise arendamine. Eesti ei suuda konkureerida odava hinnaga mahutoodete turul. Tööstuse efektiivsus ja saagikused Euroopa võrdluses kehvapoolsed, samas tõusevad kulud ja kliima on ebastabiilne.

Prognoosi järgi on põllumajanduskonjunktuur lähikuudel siiski paranemas, kuid ei saa kindel olla, et tunneli lõpus paistev valgus pole uus kriis.