Noor juht viis kiduva ühistu Saaremaa ettevõtete tippu
Kui tavaliselt kurdavad põllumajandusettevõtete juhid, et korralikke ja karskeid töötajaid pole kusagilt võtta, siis Ülar Tänakul seda muret ei ole.
Veel haruldasem on see, et enamik Kärla ühistu töötajaist on noored.
“Lüpsiplatsiga laudas on meil praegu kõik naised alla neljakümne,” nendib Tänak. Kui 2005. aastal uus laut valmis sai, tuli ainuüksi ühel päeval viis noort naist tööd küsima.
Lahtiste uste päevad
Noorte soov Kärla ühistus töötada ei tulene kindlasti asjaolust, et Ülar Tänak ise on ilmselt veel praegugi Saaremaa noorim põllumajandusjuht.
Tublide töötajate saamise nimel on Kärla ühistus vaeva nähtud. Eelmise aasta augustis korraldati esimest korda lahtiste uste päevad. Eesmärk oli mitte ainult leida uusi töötajaid, vaid ka näidata, milline on tänapäeva põllumajandus.
“Kui rääkida mõnele, kes maaelust midagi ei tea, et tänapäeval on laudas arvutid, ajab ta silmad suureks: kas tõesti?” põhjendab Tänak avatud uste päevade korraldamist. See aga, et kahe päevaga käis farmist läbi 220 inimest, üllatas ka teda
ennast.
“Tegime farmijuhatajaga huvilistele tunniajaseid ringkäike ja kordagi ei tekkinud hetke, kus oleksime saanud vait jääda, pidevalt esitati küsimusi.”
Likvideerimise asemel üles ehitama
Üks asi on aga töötajaid saada, teine neid hoida. Ülar Tänak käib igal teisipäeval farmis töölistega nõu pidamas. “Et nad tunneksid, et neil on tugi taga,” põhjendab ta.
Mitte ainult lüpsjate, vaid ka masinameestega on Kärla PÜ juht väga rahul, kiites, et mehed ei keera ainult traktorirooli, vaid lähevad ka lauta appi kui vaja.
“Arvan, et meie ettevõtte tugevus ongi meie töötajad. Masinad võivad ükskõik kui uhked olla, aga kui nende taga pole häid töötajaid, ei ole ka tulemusi,” räägib Tänak.
1994. aastal, kui toona alles 24aastane Ülar Tänak Kärla ühistut vedama kutsuti, oli eelmine juhtkond tahtnud ettevõtte likvideerida. Põhjuseks, et kolhoosi jagamisel mitmeks üksuseks oli Kärla ühistu jäänud kiratsema. Praeguseks on kõik teised üksused laiali läinud, Kärla oma aga jäänud.
“Põllumajandus oli enne õitsval järjel, kolhoosi lammutamise järel ei osatud ümber orienteeruda,” põhjendab Tänak neid laialiminekuid.
Kuna tal endal oli tänu kaupluse pidamisele eraettevõtluses töötamise kogemus, vedas ta ka kiratseva põllumajandusühistu välja.
“Aga muidugi oli ühistusse minek tundmatus kohas vette hüppamine,” möönab Ülar Tänak.
Ei teadnud ju Tihemetsa sovhoostehnikumi tehnik-mehhaaniku haridusega noor mees loomakasvatusest algul kuigi palju. Nüüd teeb õppepäevadel ja koolitustel teadmisi kogunud ühistujuht oma farmi lehmadele söödaratsioonid ise.
Praegu on ühistus 600 lehma, toona – 1994 – oli neid kahes pooltühjas farmis kokku 180. Keskmine toodang oli umbes 5 kilo päevas.
Nüüd on Kärla ühistu nii loomade arvult kui ka toodangult koos Mereranna ühistu ja Kõljala osaühinguga Saare maakonnas kolme esimese seas.
Laudas mängib muusika
Karussell-lüpsiplatsiga lautu Saaremaal rohkem ei ole. Idee just selline ehitada saadi Saksamaalt, kus tegelikult käidi vaatamas sõnnikuseadmeid.
“Sattusime farmi, kus oli Westfalia karussell-lüpsiplats. Nägime, kui hästi ja rahulikult töö käis. Muusika mängis vaikselt... Kui koju tagasi tulime, otsisime üles, kes neid platse meil müüb,” räägib Tänak.
Nüüd mängib ka Kärla laudas lüpsi ajal muusika. Uue laudaga on toodang tõusnud, loomade haigused tunduvalt vähenenud, praakpiima osakaal samuti.
Praeguseks on üle mindud kolmekordsele lüpsile päevas. Kolmanda lüpsiga tuleb tavaliselt 10–15% piima juurde.
Ka tehnika on kaasaegne. Silo niitmine käib kaheosalise 6m Kvernelandi niidukiga, kogumine kogurkäruga. Vedelsõnnik laotatakse otse mulda viimise seadmega.
Teravilja ise ei kasvatata. “Kunagi sai selline otsus tehtud, sest meie kandis pole maad nii viljakad,” räägib Ülar Tänak.
Saaremaa aasta põllumees
2006. aastal müüdi Kärla ühistu soomlase Joakim Heleniuse Trigon Farmingule. “Meid oli kaks omanikku, teine oli suuromanik ja ta otsustas firma maha müüa,” räägib Tänak ilmse kahjutundega.
Ettevõtte juhtimises pole omanikuvahetusega eriti midagi muutunud peale selle, et suuremad investeeringud tuleb omanikega kooskõlastada ja põhjendada. Investeeringud kinni maksma peab ikkagi Kärla ühistu, nagu ka pangalaenud.
Suuremad investeeringud on tegelikult tehtud enne omanikemuutust.
Et saarlased Ülar Tänaku tööd tunnustavad, näitab seegi, et mees valiti Saaremaa aasta põllumeheks 2008.
Kärla põllumajandusühistu
- Saaremaa, Kärla vald.
- Piimatootmine, 560 lüpsilehma, 650 noorlooma, aastalüps lehma kohta 8200 kg.
- 2005 valmis uus 500kohaline vabapidamisega piimafarm, lüpsmine 32kohalisel Westfalia karussell-lüpsiplatsil.
- 2007 rekonstrueeriti erivajadusega loomade farm.
- Maad 1500 ha, 1250 ha omandis, kõik on rohumaad.
- 26 töötajat.
- Ülar Tänak on Saaremaa aasta põllumees 2008.
Marika Oeselg, loomakasvatuskonsulent
Ülar on üks kangeid saare põllumehi, kes ikka oma asja ja jonni sihipäraselt ajab. Olgu ajad millised tahes, Ülaril on jätkunud optimismi karjakasvatust edendada ja taiplikkust keeruliste olukordadega toime tulla.
Kollektiivis teda austatakse, ühiselt arutatakse probleeme, pakutakse lahendusi. Ettevõttes on kujundatud huvitavad traditsioonid, milles kõik kaasa löövad.
Kärla PÜs on loodud loomadele vajalikud heaolutingimused, tootmine on muutunud keskkonnasõbralikumaks, palju on investeeritud farmi- ja põllutöötehnika uuendamiseks. Kogu andmebaas loomadest, laudas toimuvast ja tootmise analüüsidest on paari arvutiklõpsu kaugusel.
Jagatakse kogemusi teistele piimakarjakasvatajatele, loodud on tingimused veisekasvatuspraktikantide õpetamiseks.
