Palvemaja talupere kasvatab tõuküülikuid
Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel.
"Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja.
Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müügipunktis on otsekui näitusel rivis küülikunahast kotid, muhvid, vestid, papud ja mänguasjad, mida osavate näppudega perenaine on valmistanud.
"Kasvatame aastas umbes tuhat küülikut. Töötame abikaasa Teaga kahekesi, vajaduse korral käib tütar perega abiks," räägib peremees.
Taluõue on ehitatud nüüdisaegsete seadmetega väliköök, kus saab valmistada küülikulihast toite.
Otse värava kõrval on aga rivis mitu näidispuuri, kus eri tõugu pikakõrvalised karvapallid on kõigile vaatamiseks välja pandud, sest tõufarmi võõraid ei lasta. Nimelt pakub Palvemaja talu ka turismiteenust. Siia tallu tulevad kooli- ja lasteaialapsed küülikuid uudistama.
Üle kümne aasta küülikukasvatust
"Kasvatame küülikuid 2000. aastast peale. See pole lihtne töö, enne tuli selgeks teha nii küülikukasvatuse põhitõed kui ka tõud," selgitab peremees. Koos perenaise Teaga õppisid nad koolitustel lihakäitlemist ja töötlemist, tapahügieeni ja loomade algtöötlemist, sest eesmärk oli rajada tallu ka oma tapamaja.
"Algul saatsin nahad Taani Kopenhaageni oksjonile, aga kuna hinnad läksid seal alla, tuli üle minna lihatõugudele. Perenaine hakkas ise nahast tooteid valmistama ning meie liha ja lihatooteid turgudel müüma," räägib peremees.
Kunagine talulaut kohandati küülikufarmiks, kus korraga on üle 400 küüliku - nii tõu- kui lihaküülikuid.
Kokku kasvab siin farmis üheksa eri tõugu loomi. Puurides karglevad ringi california, suur hele hõbeküülik, rex, viini sinine, tšehhi albiino, tšintšilja hiidküülik jm tõugu pikk-kõrvad.
Põhikarjas ongi tavaliselt 40 tõuküülikut, neist saadakse aastas umbes tuhat lihakeha. Tulevikus on plaanis farmi laien-
dada.
Kuna talul on omandis vähe maad, kasutatakse heinategemiseks rendimaid. Loomadele antakse ette heina, maisi, otra, rapsikooki, samuti porgandeid, söödapeeti, õunu, lisaks on veel Farmplanti jõusööt. Värske vesi tuleb automaatjooturitest.
Eelmise aasta lõpus avas pere otse taluõues moodsa tapamaja. Ettevalmistusi teavitatud tapamaja avamiseks tuli teha ligi kuus aastat. Oli vaja end koolitada, tellida tapamaja plaan, mis kinnitati veterinaar- ja toiduametis, alles siis sai peremees ehitama hakata.
Avas Sõmerpalu vallas moodsa tapamaja
Nüüd pääseb tapamajja ristsaastumise vältimiseks kahest uksest - eraldi nn musta ja puhtasse tsooni. Tapamajas on kolm ruumi: kogumisruum, taparuum ja liha käitlemise ruum koos jahutuskambriga.
Kogu sisustuse soetamiseks koos jahutuskapiga on saadud LEADERi toetust. Lihakehad pakitakse tervelt vaakumpakenditesse ja müüakse.
Nii jahutatud kui suitsutatud liha säilivuaseag on vaid seitse päeva, nii et liha toodetakse peamiselt ettetellimustega, konservide säilivusaeg on aga kolm kuud.
Tänavu kevadel avati ka taluköök ja väliköök, kus saab suitsutada küülikuliha ja valmistada konserve müügiks.
"Minu tapamaja vastab täielikult euronõuetele. Nüüd tohin kodus küülikuid tappa ja lihakehasid nii jahutatult, suitsutatult kui ka konservidena müüa," teatab peremees.
Palvemaja talu küülikuliha saab osta Tartu Lõunakeskuse taluturult. Pere käib tooteid müümas ka laatadel ja turgudel, lisaks müüakse tooteid ka ettetellimisel otse kodust.
"Kogu küülikuliha ostetakse ära, kätte ei jää midagi. Eriti suur on nõudlus just jõulude ajal," ütleb peremees.
Nii askeldabki Leiuste pere usinalt oma farmis: kasvatavad, töötlevad ja müüvad, lisaks võtavad vastu turismigruppe, sest Palvemaja talu on üks tuntumaid ja eeskujulikumaid küülikukasvatusfarme. Peremehe sõnul hakatakse tehtud investeeringuid alles sel aastal tasa teenima. "Nüüd hakkab ka natuke kasumit tulema," nendib peremees.
Samas teeb Leiuste peret nõutuks see, et küülikuid ei taheta tunnistada põllumajandusloomadeks ja küülikukasvatajad ei saa riiklikke toetusi.
Ehkki Leiused on käinud põllumajandusministeeriumis asja selgitamas, pole neid kuulda võetud.
Peremees Endel Leius rõhutab, et tõuküülikud on väga kallid, nad peavad neid ostma välismaalt, nii Saksamaalt kui ka Hollandist.
"Oleks väga tore, kui kasvatajad saaksid tõuküülikuid osta väikese riikliku toetusega," teeb ettepaneku Endel Leius.
Leiuste pere on oma küülikutega osalenud konkurssidel ja saavutanud häid tulemusi.
Palvemaja talus korraldatakse ka õpiringe, kus saab tutvuda küülikutõugude ja nende pidamisega. Palvemaja talu on liitunud projektidega "Uma meki toidutee" ja Võrumaa "Muhe ja mahe".
KOMMENTAAR
MERLE VALL
TÜ Taluturg tegevjuht
Endel Leius on ettevõtlik, asjalik, lahendusi leidev mõnusa huumorimeelega Võrumaa mees. Nii korras küülikufarmi annab teist Eestimaa peal leida. Edukuse on toonud tarkus, töökus, tasakaalukus ning eesmärk tuua turule ainult head kaupa.
Kui Lõunakeskuse Taluturg kolm aastat tagasi oma tegevust alustas, soovisime juba esimeseks jõuluks Palvemaja talu küülikuid letti saada. Selleks kulus aga veel paar aastat, kui kõik nõuded edasimüügiks täidetud said.
Andsin Endlile ja Teale tapapunkti projekti kirjutamiseks hoo sisse ja nad esitasidki selle kohalikule LEADERi tegevusgrupile. Nüüd on oluline lüli tapapunkti näol ettevõtlusahelas olemas
ja küülikuliha jõulukuul letis. Endli suitsuküülik
on maitseelamus pikaks ajaks.
KANDIDAAT
ENDEL LEIUS
Palvemaja talu
- Sõmerpalu vald, Võrumaa.
- Küülikukasvatus, põhikari 40, 9 tõugu, 1000 küülikut aastas.
- Teavitatud küülikutapamaja.
- Küülikuliha müük 2,5 t: jahutatud liha, suitsuliha, lihakonservid.
- Küülikunahad ja küülikunahast toodete müük.
- Õpitubade korraldamine, küülikukasvatuse tutvustamine.
- Maad on omandis 2 ha, rendimaad 13 ha.
Konkurss
“Aasta põllumees”
Konkursist “Aasta põllumees” pole küüliku- või tšintšiljakasvatajad varem osa võtnud. Küll aga on osalejate seas olnud nii linnukasvatajaid kui kala- ja vähikasvatajaid. Suurematest linnukasvatajatest on konkursil osalenud Jarno Hermet Linnu talust Valgamaalt, Märt Riisenberg Raplamaalt, Sulev Peets Põlvamaalt, vutikasvataja Ülo Pullisaar Tartumaalt ja jaanalinnukasvataja Elmet Erik Saaremaalt.
Kala- ja vähikasvatajatest on konkursile jõudnud Härjanurme kalatalu omanik, vähi- ja forellikasvataja Aarne Liiv Jõgevamaalt, OÜ Simuna Ivax omanik Hans Kruusamägi, kel on peale teraviljakasvatuse ka viis kalakasvandust, samuti Lea ja Andrus Sepp Saaremaalt, kes kasvatavad lihaveiseid ja tõid tallu ka jõevähid.
