„Selle taga on teie ränk töö, majanduslikult keerukad ja kohati ka riskantsed otsused ning üha suurem vajadus õppida, nii kodus kui ka välismaal. Kes on sellega hakkama saanud, see võib täna päris rahul olla,“ ütles riigipea.

„Me räägime päris palju ja eelkõige murelikult Eesti maapiirkondade tulevikust. Mõne meelest on vaid Tallinn see, kus jätkub kõigile tööd ja kus mõned asjad on suisa tasuta ning maapiirkonnad, seevastu, on justkui midagi sellist, kus valitsevad tühjus ja puudus,“ kõneles president Ilves. „Ma ei eita, et Eestis on lubamatult palju piirkondi, kus napib elanikke ja teenuseid, kus omavalitsustel puuduvad nii vahendid kui ka võimalused rahva elujärge parandada. Aga ma pole nõus nendega, kelle meelest on see nii igal pool ja pöördumatult.“

Eesti riik sai omal ajal alguse edukatest põllumeestest, kes saatsid oma pojad linna kooli, meenutas riigipea, öeldes: „Täpselt nii võivad ka tänastest edukatest põllumeestest ja nende kaasabil loodud elukeskkonnast saada need keskused, mis äratavad paljud maapiirkonnad uuele elule.“

President Ilves nimetas linnastumist üleilmseks nähtuseks, rõhutades: „Aga ma ei näe selles üksnes probleemi, siin pole nii, et linnas on võitjad ja maal kaotajad. Kui maal on töökohti, siis on seal ka inimesi.“

Riigipea sõnul on maal peidus palju kasutamata ressursse nii töö efektiivsuse kui elukeskkonna aspektist; põllumajandus kui tootmine on üha enam ajude ja masinate ning üha vähem reaalsete kätepaaride töö.

„Ent maatootmise ning sellega külgnevate valdkondade toodangu vääristamiseks, turgude üha suurema killustumise ja segmenteerumise tingimustes ning üha spetsiifilisemaks muutuvate nõudmiste rahuldamiseks läheb inimesi vaja küll. Palju rohkem, kui meil neid praegu maal, tootmise lähedal võtta on,“ ütles president Ilves.

„Seega – ärge uskuge, et elu on võimalik vaid Tallinnas või veelgi kaugemal, piiri taga. See elu on täiesti olemas ka Eestis. Ja see on paljuski nii tänu teile,“ tunnustas riigipea põllumehi.