Selle äratundmisega julges Madis Avi juhitud Kaarli TÜ võtta 1990. aastal riski – osta ära Vara kolhoosi varad ja võlad. Osakuid sellel ettevõttel ei olnudki, kuna riigivõlg oli niivõrd suur.

Riik andis Vara kolhoosi 1100 hektarit Kaarli TÜ-le rendile.

“Vara kolhoos oli üks Eesti jubedamaid – keskmised viljasaagid 700–800 kilo hektarilt,” meenutab Avi ettevõtte majandusnäitajaid. “Hakkasime otsima põhjusi, miks see nii on, ja selgus, et asi seisis mõistuse taga.”

Vara kandis on savimullad, mille harimiseks tuleb leida õige aeg. See aeg on Avi sõnul väga piiratud, sest muld paakub kiiresti. Ka sobivaid väetisi polnud 1990ndate algul saada.

“Kuue-seitsme aastaga saime külvikorrad paika, mulla parandamiseks hakkasime kasvatama ristikut, põhku sisse kündma. Laenudega ostsime sobiva mullaharimistehnika, aastatega on tulnud ka paremad väetised,” kirjeldab Avi, miks praeguseks on saagid 8–9 korda kõrgemad kui kolhoosiajal.

Toetused maaomanikele

“Sellist põllumaa raiskamist nagu Eestis, pole ma kusagil mujal näinud,” ütleb kibestunult viljakasvataja, kes ise majandab Eesti keskmisest märksa kehvematel muldadel.

Praegu on vilja ja rapsi järele suur nõudlus, kuid toetuste tõttu seisab meeletu lahmakas siinsest maast kündmata ja seal purustatakse vaid rohtu. Kusjuures söötis maad on rohkem just linnade ümbruses, on Avi tähele pannud. Kaugemad nurgad on kenasti üles haritud.

“Lollimat juttu kui see, et kui maad ei hari, siis see puhkab, annab välja mõelda,” pahandab ta. Kui pikka aega ainult niidetud põld võtta uuesti kasutusse, kulub 4–5 aastat, enne kui see saaki andma hakkab.

Kui euroheina niitmise asemel maad vilja kandma panna, võiks põllumajandussaadused Eesti väliskaubanduse bilansist anda praeguse 17 protsendi asemel 25, arvutab põllumees. See looks maale töökohti ja tooks riigile raha. “Põllumajandusturg on põhjatu ja kõik vilja saaks maha müüa,” arvab Avi.

Ta leiab, et viljakasvataja võiks vabalt ilma pindalatoetusteta hakkama saada. Toetused on rendihinnad üles löönud ja lähevad suures osas nagunii maaomanike taskusse.

Selle osa toetustest, mis rendi maksmisest üle jääb, on Kaar-li TÜ investeerinud maa ostmiseks. Viimasel ajal on maaga hangeldamine väga vilkaks muutunud ja maa petetakse välja lausa vanadekodus olevatelt vanuritelt. Tihti saab maad hariv põllumees viimasena teada, et maal on uus omanik.

“Põllumehe amet on nagu sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul teel,” muigab Madis Avi mõrult. “Kogu aeg teed nagu vale asja. On arvamus, et põllumees saab suuri toetusi, aga iga asi on kallis, ikka ei tule omadega välja, lisaks veel sitt haiseb ja nii edasi.”

Kaarli TÜs töötavad noored

Avi kummutab oma ettevõtte näitel arvamuse, et noored ei taha põllumajandusse tööle tulla. Tema 14 töötajast jäävad mitu noort meest vanusesse 20–25 aastat. “Kui raha makstakse, tulevad noored põllumajandusse,” väidab ta. Kaarli TÜs on keskmine palk poolteist Eesti keskmist ja käive vanas rahas kaks miljonit krooni töötaja kohta.

Ettevõtte juhilt eeldab see sissetulekut andvate tööde-tegemiste leidmist. Peamiselt põlluharimisega tegelevas firmas on põhiline tööaeg soojadel kuudel. Aga ka talvel tahavad inimesed tööd ja leiba saada. Nii pakendatakse ümber ning müüakse väetisi ja taimekaitsevahendeid, tehakse metsa, valmistatakse ja müüakse silo, varustatakse Matjama vutifarmi söödaga, kuivatatakse ja ladustatakse vilja ning pakutakse muid teenuseid.

“Meie korjame kõik raha üles ja teeme kõike,” tähendab Avi.

Tänavusest aastast rääkides ütleb mees, et 200 ha rukist on ära võetud ja järgmiseks aastaks 230 ha maha külvatud. Avi on ühe suurema leivaviljakasvatajana pälvinud ka Eesti Rukki Seltsilt rukkirüütli tiitli.

Tänavuse saagiga võib rahule jääda – 4,3 tonni rukist, 5,5 talinisu, 4 hernest ja õlleotra ning
5 tonni kaera hektarilt. Tõsi, kaerasaak jääb nende endi nimel olevale rekordile alla. Nimelt õnnestus Kaarli TÜ-l saada 2008. aastal 7 tonni kaera hektarilt.

“Sel aastal pole eriti väetist pannud,” selgitab ettevõtte juht. Nüüd tundub, et sai õigesti tehtud – vili pole lamandunud. See-eest oli suure vihmasaju tõttu terade niiskusesisaldus esimestel koristuspäevadel lausa 30%. Lisaks oma viljale võetakse kuivatada ka ümberkaudsete talunike oma. Vili müüakse Tartu Millile ja Baltic Agrole.

Maraton ja mägimatkad

Avi ootab viljakoristuse lõppu, et siis lennuki peale istuda ja – nagu juba viimased aastakümned tavaks olnud – sõpradega paar nädalat mägedes hulkuda. Peagi 58. sünnipäeva tähistav mees tunnistab, et kahtles kevadel, kas temast on enam minejat, järsku pole vorm piisavalt hea. Prooviks jooksis ta läbi Stockholmi maratoni, mis toimus tänavu eriti rasketes tingimustes, ja sai hakkama.



KOMMENTAAR

MARGUS AMEERIKAS

Baltic Agro arendusdirektor

Ida-Tartumaa, kus Madis Avi ligi kolmkümmend aastat on tegutsenud, oli nõukogude ajal Eesti kõige madalamate saakidega piirkond: teravilja saadi keskmisena alla 1 tonni hektarilt.

Mullad on seal valdavalt happelised ja väheviljakad. Oskusliku kultuuride valiku ja tööde korralduse tulemusel on ta osanud arendada taimekasvatuse tulukaks tootmiseks ka sellistes oludes. Rukis, kaer ja ka raps on kultuurid, millele saab seal panustada.

Üle-eestilisel viljelusvõistlusel on Madis Avi üks kõige enam osalenud agronoome ning ka tulemused on olnud head – ta on kolmekordne võitja kaera ja rukkiga.

Seni on ka võistluste kaera rekordsaak 7,0 t/ha aastast 2009 Kaarli TÜ käes.



KANDIDAAT

MADIS AVI
Kaarli TÜ

- Tartumaa, Vara vald.

- Maad harib 2200 ha.

- 1600 ha-l kasvatab teravilja ja rapsi.

- Lisategevuseks on viljakuivatus- ja silo valmistamise teenuse pakkumine, väetiste ja taimekaitsevahendite müük, metsa langetamine.

- Investeeringud kaasaegsesse põllumajandustehnikasse.

- Töötajaid 14.

- Käive möödunud aastal 1,6 mln eurot.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Aasta põllumehe” konkursil on teraviljakasvatajaid saatnud edu. Tiitli on võitnud teraviljakasvatajad Jaak Läänemets, Mati Nurm ja Madis Ajaots. Üks edukaid toomisharusid on teraviljakasvatus olnud ka Andres Härmi, Aavo Möldri, Ermo Sepa, Mart Timmi
ja Avo Samarüütli ettevõtetes.