Samamoodi on arvutis ülevaade ka 1300 hektarist, mida Männiku Piim Tartumaal harib. Nii põllult kui laudast saab ettevõte kõrgeid tulemusi.

Pärast lautade rekonstrueerimist ja robotlüpsile üleminekut on lehmade keskmine piimatoodang aasta-aastalt tõusnud. “Sel aastal oleme saanud jooksvalt 10 000 kilogrammi kätte,” rõõmustab ettevõtte juht. Viie robotiga on ta väga rahul – töötavad väsimatult ööpäev ringi, jälgivad iga nisa eraldi ja seetõttu on lehmadel haigusi varasemast tunduvalt vähem.

Maisist tuli loobuda metssigade tõttu

Kõrge väljalüpsi eeltingimus on hea söötmine. “Püüame sööta loomi nii, nagu õpetlased tänapäeval soovitavad ja oma peaga ka juurde mõelda,” avab Samarüütel köögipoolt. “Olen professor Kärti kuulanud ja püüdnud juurutada tema söötmisprogrammi. Kärt on seesama mees, kes upitas Põlva Agro juba aastaid tagasi 10 000 peale.”

Lisaks käib Samarüütel ennast nii siin- kui sealpool riigipiiri harimas. “Õpetust jagatakse aknast ja uksest. Uute asjadega tuleb kaasa minna, eeldan, et iga uus on vanast parem.”

Samarüütel on veendunud, et silo kvaliteet on hea söötmise ja kõrge piimatoodangu alus. Lisaks muud söödad. Männiku Piim oli 18 aastat tagasi üks pioneere muljutud teravilja valmistamise ja loomadele söötmise osas. Toona olid nad lihtsalt valiku ees, kas ehitada kuivati või leida vilja kuivatamisele alternatiiv.

Ka maisi on nad mõned aastad tagasi kasvatanud ja lehmadele söötnud, kuid enam mitte. “Katsetasime, kuna kolleegid Tartu Agrost ja Haagelt kasvatasid ja kiitsid,” märgib ettevõtte juht. Esimesel aastal õnnestus maisikasvatus hästi ja teisel aastal paistis põld veelgi ilusam. Koristama minnes selgus aga, et metssead olid maisipõllu keskel ohtralt prassinud, taimed maha tallanud ja pooled tõlvikud ära söönud.

Metsanotsudega on sealkandis üldse muret palju. Paar aastat tagasi käisid nad ka muljutud vilja kallal maiustamas, nii et sellele tuli tugev raudaed ümber ehitada.

Tippsperma peale pole kahju kulutada

Oluline on ka veiste tõuaretus, mille pealt pole ettevõte kunagi raha kokku hoidnud. Samarüütli sõnul on reasperma 100- ja tippsperma 500kroonise doosi hinnavahe küll 400 krooni, aga see on jämedalt rehkendades vähem kui 100 liitri piima hind.

“Kui suudame kallima spermaga aretada sellise lehma, kes annab aastas 80 liitrit rohkem piima ja nii kolme-nelja aasta jooksul, siis oleme selle raha mitmekordselt tagasi saanud,” arutleb ta.

Loomakasvatushooned – kaks lüpsilauta ja üks noorloomalaut – on nii korda tehtud, et seal pole jupp aega vaja midagi uuendada.

“Ehitasime sooja lauda,” räägib juht lüpsikarjalaudast. Ta on väga rahul, et katus sai korralikult soojustatud. Ainult õhuke plekk-katus läheks suvel väga kuumaks, kuid nüüd oli suvise leitsakuga laudas jahedam kui väljas. Talvel hoiab aga selline katus siseruumis rohkem
sooja.

Kui lehmalaudas töötavad lüpsirobotid, siis vasikad saavad piima automaatjooturist. “Oleme püüdnud kõik asjad automatiseerida,” tunnistab Avo Samarüütel. Inimeste ülesandeks jääb masinatel ja protsessidel silm peal hoida.

Ka Männiku Piima põldudel töötavad uued masinad. “Tehnika peab olema tipp-topp, et töö ajal saaks ikka tööd teha, mitte remontimise peale aega kulutada,” ütleb mees välja veel ühe põhimõtte. Samas lisab kohe, et kõik algab põldudest, need peavad olema korras.

Põllumees peab saama ka puhata

Kuigi riigi tuge põldude lupjamiseks enam ei ole, lupjasid nad tänavu omal kulul 150 ha. “Lõuna-Eesti mullad vajavad lupjamist,” tõdeb Samarüütel.

Lisaks rammutatakse põlde ka oma lauda lägaga. Selleks soetati Joskini pütt koos läga mulda viimise seadmega, mis ei lase haisul lenduda. Kompleksväetiste osas pole nad ka rasketel aastatel hinnaalandust teinud, et mullas ikka toitaineid jätkuks.

Ja põllud on tasunud kopsaka saagiga. Tänavusel viljelusvõistlusel sai Männiku Piim nisu osas teise koha 7,6 tonniga võistluspõllu hektarilt, mullu võideti rapsisaagiga esikoht. Ka Eesti kõigi aegade nisusaagi rekord kuulub 9,7 tonniga neile.

Tänavune kogusaak ei tulnud taliviljade viletsa talvitumise ja põuase suve tõttu väga kõrge. Nisu keskmine tulemus on “vaid” kaks Eesti keskmist.

Mis on kõrgete saakide saladus? “ Tee asju õigel ajal. Ja ei ole vaja üle oma varju hüpata,” vastab Avo Samarüütel. Kui mõned põllumehed lasevad masinatel mitmes vahetuses põllul mütata ja seda ka öösel pimedas, siis Männiku Piimas töötatakse ainult valge ajal.

Juhataja peab väga oluliseks puhkamist ja võtab ka ise sügisel pärast kiirete tööde lõppu ette puhkusereisi piiri taha. Töötajatel on töölepingus kirjas ettevõtte poolt nädal aega puhkust sanatooriumis. Mõned kasutavad seda võimalust, aga kõik
mitte.

“Mulle tundub, et pessimismi ja vingumist on liiga palju,” ütleb Avo Samarüütel. “Rohkem oleks vaja peeglisse vaadata, ja see ei puuduta ainult põllumajandusvaldkonda. 20 iseseisvusaasta jooksul on ju pikk-pikk samm edasi astutud ja Eesti on kõvasti arenenud. Nüüd on aeg nõudmise asemel mõelda oma panuse ja selle peale, mida me oleme oma riigi heaks teinud.”


Olav Kärt, EMÜ professor

Avo Samarüütel on aldis uut vastu võtma. Igal võimalikul seminaril on ta kohal. Vahel ei oska talle enam midagi uut öeldagi. Ta mõtleb ka kõik info põhjalikult läbi, alles siis otsustab. Avo püstitab ka siis endale küsimusi, kui tal hästi läheb.

Tema robotlaut on üks eeskujulikumaid Eestis. Ta on osanud grupeerida loomad vastavalt toodangule ja saab Eesti robotlautadest kõige kõrgemaid tulemusi. Võib öelda, et ta on robotlüpsist maksimumi välja võtnud.


Kandidaat Avo Samarüütel
OÜ Männiku Piim

- Tartu maakond, Haaslava vald, Roiu küla.
- Piimatootmine, teraviljakasvatus.
- 344 lüpsilehma, mullune keskmine piimatoodang 9895 kg.
- Maad haritakse 1300 ha, omandis on sellest 260 ha.
- Teravilja ja rapsi all 1020 ha, rohumaad 280 ha.
- 15 töötajat.


Konkurss “Aasta põllumees”

- Lüpsirobotitega lautu tuleb järjest juurde ja kahtlemata väärivad esiletõstmist kõik põllumehed, kes sellise uudse ja kalli tehnoloogia endale muretseda julgevad.

- Aasta põllumehe kandidaatideks on robotlautade omanikest esitatud lüpsirobotite maaletooja, ASi Pakari juht Endel Albin Harjumaalt, kahe lüpsirobotiga Andre talu peremees Aivar Alviste Tartumaalt, Aravete Agro juht Leonid Linkov Järvamaalt, OÜ Ranna Farm juht Aivo Arrak Tartumaalt ning Metsaküla Piim ASi juht
Jaan Metsamaa Harjumaalt. Ka Avo Samarüütel on juba varem tiitlipretendent olnud.

- Huvitav on lisada, et varasematest nominentidest on nüüdseks robotlaudad ehitanud näiteks Olev Aavik Järvamaalt, Endel Härm Valgamaalt, Liilia Eensaar ja Indrek Haamer Saaremaalt.