Vana Euroopa rohestamine on otstarbekas, kuna tegemist on väga intensiivse tootmispiirkonnaga, kus vähem söötis maad. Samas Ida-Euroopas on miljoneid hektareid söötis maad, tõdes Seeder. "Eestis on 300 000 ha välja langenud maad, mis söötis." Tema hinnagul tundub see teatud mõttes vana Euroopa kambakana, et siin tuleb rakendada rohestamise meetodit, kus 7% haritavast maast tuleb tootmisest välja jätta.

Seedri hinnangul on rohestamise nõue vajalik kindlasti vanas Euroopas, ent Eestis peaks olema olukord vastupidine – kasutusele tuleb võtta rohkem maad.

"Vaja on mõelda otsetoetuste sisule ja eesmärgile," rõhutas minister.