Tänavu koristame märga vilja
"Mäksa Seemne põldudel kasvas teravili tänavu tunduvalt paremini kui mullu, aga saaki ei saa enam põllult kuidagi kätte - kogu aeg muudkui sajab," laiutab oma põldude vahel käsi kogenud agronoom ja taimekasvatusühistu Mäksa Seeme juhataja Reinu Saluoks. Ta loetleb näppudel: hommikuti on niiske ja udune - vilja võtta ei saa, päeval hakkab jälle sadama, pealegi on põlde peksnud mitu rahehoogu, mis lõid viljapead kohati vastu maad. Ka kombainiga on raske põllule pääseda.
"Hirm on, et kogu saaki kätte ei saa. Teisipäeva hommikuks oli sademeid juba 150 mm. Sellist sadu ei mäleta 1978. aastast saadik," räägib kogenud agronoom.
Mäksa Seeme harib Mäksa vallas üle 1000 ha maad, sellest 200 ha on firma omandis. Teravilja all on ligi 700 ha, õnneks on pool saaki siiski koristatud.
Talinisu tõotab Mäksa Seemnes tulla 5,2 t/ha, otra keskmiselt 5 t/ha. Mullu oli keskmine saak vaid 4,3 t/ha.
"Vilja ma koristan ikka, aga niiskus on teraviljal juba üle 20% ning kuivatid ei jõua sellist kuivatada, kuivatuskao protsent on mul 12-13%," räägib Saluoks. Siis lisab, et ka vilja hind on tänavu kehv, praegu pakutakse
2 krooni ringis kilost, mullu samal ajal oli see juba 2.50.
Tasakaalukat firmajuhti aga selline olukord rööpast välja ei vii. "Põllumeest aitab vaid visadus, vastupidamine ja külm närv," ütleb ta.
Ega Mäksa Seemnes eriti kurdetagi. 9 töötajaga ühistus, kus kõik on osanikud, oli mullu aastakäive töötaja kohta üle 1 mln krooni. Tänu kõrgetele viljahindadele jõuti korraliku kasumini. "Kindlust annab ka meeskonnatöö, meil on siin kõik tublid mehed-naised, kes töötavad firmas algusest peale," kiidab Saluoks.
45 aastat agronoom
Tänane firmajuht Reinu Saluoks on elupõline agronoom, ühe piirkonna maid on ta korras hoidnud läbi aastakümnete. Tulemus on kõigile näha - Mäksa Seemne põllud on viljakandvad ja korras.
"Mis sest, et enamus on rendimaad, aga aastakümnete jooksul olen kõik need sadu kordi läbi käinud, ära harinud. Siinsed Tartumaa mullastruktuurid on mul teada: maad on head ja savika põhjaga, viljakad põllud on saviliiva ja liivsavi vahepeal. Praeguseks on meie põldude viljakandvus ikka tunduvalt paranenud, eriti annab juurde põhu sissekündmine, mida kasutame juba 1993. aastast," elavneb maadest rääkides muidu napisõnaline ja vaoshoitud põllumees. Siis lisab kavalalt, et ka tänavuse kõrge saagi taga on lihtne nipp: vili sai seekord väga õigel ajal külvatud.
Omal ajal Paide keskkooli lõpetanud Reinu Saluoks läks 1950ndate lõpul EPAsse agronoomiat õppima. 1963. aastal sattus aianduspraktikale Kuuste sovhoosi ning sinna, Mäksa kõrvalmajandisse, ta tööle jäigi, algul brigadirina, hiljem peaagronoomina. EPA lõpetas kaugõppes. 1975. aastal tuli ta aga Mäksa kolhoosi eelkäija Viktor Kingissepa nimelisse kolhoosi peaagronoomiks.
Saluoks meenutab, kuidas kunagises Kuuste sovhoosis sai korra katsetatud ka Sosnovski karuputke, mida Moskva põllumajandusnäitusel reklaamiti kui väärt silokultuuri. Sosnovski karuputke kasvatati vaid ühel aastal paaril hektaril. Paraku lehmad karuputkesilo süüa ei tahtnud ning nii küntigi põllud üles.
Suurem mure kui karuputkega on Saluoksa sõnul praegu tuulekaeraga. Hoiad küll oma põllud tuulekaerast puhtad, aga selle vastu ei saa, kui mõne taluniku põllult seda sinu maale levib.
1991. aastal sai Kingissepa kolhoosist Mäksa kolhoos. "Kui kolhoos 1993. aastal lagunes, võtsime osa taime- ja seemnekasvatust, väetisemajanduse, saime kaasa 340 ha maad ning suured võlad," meenutab Saluoks Mäksa Seemne rajamist.
Alustas tatra ja tanguga
Firmajuht meenutab, kuidas nad algusaegadel tegid viljast tangu ja jahu ning nende järele oli väga suur nõudlus Tartu turgudel. Paraku sundisid üha karmistuvad tervisenõuded tangutootmise lõpetama. Ka kartulit oli omal ajal maas 30 hektaril, tänaseks on sellestki loobutud. Siis kasvatati veel heinaseemet, aga selle müük läks aia taha. "40 tonni viisin metsa, keegi seda ei tahtnud. Nüüd kasvatan seemet ainult endale, üksnes firma nimi on sellest seemnekasvatusest jäänud."
Tatart viljelesid Mäksa mehed ligi 10 aastat, ent kui paaril aastal oli kehv saak, lõpetati ka sellega.
"Põllumajandus on selline ala, kus igal aastal tuleb vastavalt ilmastikule erinevaid otsuseid vastu võtta. Mis toob kahjumit, sellega jätkata ei tasu. Meie jaoks on kõige õigem tee puhas teraviljakasvatus ja -müük," selgitab Reinu Saluoks. Mäksa Seeme kasvatab teravilja olenevalt aastast 600-800 hektaril, rapsi 250 hektaril. Suurimad investeeringud on tehtud kahe kuivati ehitamisse, samuti on soetatud kaks uut kombaini.
Veel tehakse teenustöid ümbruskonna talumeestele ja talvel aetakse valla teid lahti.
Kohtuasi Kanguriga kaelas
Saluoks muutub murelikuks, kui hakkab valgustama Mäksa valla maade erastamist, mis tänu 7 aastat kestnud kohtuvaidlustele pooleli jäid.
"Kas teate ka, et ma olen maa pärast mitu korda kohut käinud. Meie vallas jäigi maade erastamine pooleli, sest aastaid pidasime vaidlusi Kalev Kanguri isaga, kes talupidajana tahtis paremaid maid siit vallast endale saada, kuid neid taotles ka Mäksa Seeme ja veel mitu põllumajandusfirmat. Kolm päeva enne seda, kui Kalev Kangur maha võeti, tuli kohtuotsus ning meie olime maast ilma," teatab Mäksa Seemne juhataja. Nüüd peab vald uuesti otsustama, mis nende maadega teha.
Need maad, mida Mäksa Seeme on ajutiste lepingutega harinud, tahetakse avalikule enampakkumisele panna - kokku 250 ha, sh kohtuvaidlustes olnud 102 ha.
"Maadega on Mäksa vallas kõige suurem probleem. 15 aastat oleme neid hooldanud. Kas tõesti tuleb nüüd keegi võõras ja võtab selle maa lihtsalt enampakkumisel?" küsib Reinu Saluoks.
