Tanel Bulitko: Piimakarjakasvatus on lähitulevikus Euroopa tipus
Eesti tõuaretuse 125. juubeliaasta päädis sellega, et tõuaretuse üks tippjuhte, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko soostus kandideerima “Aasta põllumehe” konkursil ning sai maaülikooli eripreemia.
Selle andis Bulitkole “Aasta põllumehe” konverentsil üle maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Klaasseni sõnul tunnustab maaülikool Tanel-Taavi Bulitkot maa- ja põllumajanduse edendamise, maaülikooli tegevuste toetamise ning kaasaegse õppe- ja teaduskeskkonna loomise eest.
Kurvastab, et pole piimatootjaid
“Sellel konkursil on alati nii palju väärikaid esinejaid, et algul ma kartsin, kas sobin ikka sinna seltskonda,” rääkis Bulitko. “Et äkki olen veel liiga noor.”
Tanel Bulitko sõnul on tänu konkursile märgatud enam ka tõuaretust ja tõuloomakasvatajate ühistu tegemisi.
“Ilmselt tänu konkursile märkas meie tegemisi ka president Ilves ning järgmisel nädalal külastab ta ka tõuloomakasvatajate ühistut.”
Samas kurvastab Bulitko selle üle, et juba viis aastat pole tiitlit võitnud piimakarjakasvataja. “Viimane oli Arvo Kuutok 2005. aastal,” meenutab ta.
“Piimakarjakasvatus on lähitulevikus kindlasti Euroopa tipus. Juba praegu on suur hulk meie piimakarju oma toodanguga Euroopa tasemel, näiteks Tartu Agro, Soone farm, Haage suurtalu, Põlva Agro,” rõhutab Tanel Bulitko selle valdkonna kiiret arengut.
“Kui võrrelda edasiminekut Eesti põllumajandusharudes, siis piimatootmises on see kindlasti kõige suurem. Teravilja saagikuselt me Euroopa soojemate maadega kindlasti võistelda ei suuda, kõige paremini kasvab Eestis ikka rohi.”
Sellest hoolimata kiidab ta peavõitja Madis Ajaotsa: “Ajaots on tõeliselt kõva mees – viies vallas tootmist arendada ja selliseid saake kasvatada pole ju sugugi lihtne.”
Tõumullikaid on müüdud 14 välisriiki
Tänu Tanel Bulitkole ja tema heale meeskonnale on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu suutnud oma tõuaretuse ja spermatootmisega tõusta tugevale tasemele, edestades pikalt näiteks Lätit–Leedut.
“Leedukad hakkavad alles praegu arutama, kuidas koondada erakätes aretusühistud suureks tugevaks üksuseks nii, nagu seda tehti Eestis juba 1993. aastal,” räägib Bulitko.
Tema hinnangul on meie Balti naabrid oma madalama ja hajali tõuaretusega praegu üpris õnnetus olukorras, kuna mujalt Euroopast tuuakse aretusühistute kaudu sisse odav ja sugugi mitte kõrge aretusväärtusega sperma.
Meie tõuloomakasvatajate ühistu aga koondab enam kui 1300 loomakasvatajast liiget, kes kõik on huvitatud korralikust tõuaretusest. Ühistu seisab hea nii holsteini kui punase karja aretuse eest, samuti aretatakse siin 12 lihaveise tõugu.
Tanel Bulitko kinnitab, et Eestist on müüdud tõumullikaid juba 14 välisriiki, sest paljud Eesti piimakarjad, kus lehmad lüpsavad aasta keskmisena juba 10 000 kg, on laialt tuntud ka raja taga.
Tänu edukale mullikamüügile suutsid nii mõnedki piimakarjad masu ja madalad piimahinnad paremini üle elada.
“Müüme tõuloomi juba Türki ja Maltale – kui meid ei tuntaks, siis need eksootilised riigid ei tuleks nii kaugele loomi ostma,” ütleb Tanel Bulitko.
