Valgamaal kasvab teravili ja raps mühinal
Olen viimasel ajal ainult põllule pühendunud, varem laulsin ka laulukooris ja puhusin puhkpilliorkestris pasunat,” teatab ASi Alovili tegevjuht Mati Kivipalu.
Kõige kodusemalt tunnebki mees end viljapõldude keskel. On ta ju eluaegse agronoomina töötanud aastakümneid kunagise Laatre sovhoosi põldudel.
Valgamaa mullad, kus Alovili majandab, pole teravilja kasvatamiseks sugugi kõige paremad. Siin peab ikka tunduvalt rohkem vaeva nägema kui näiteks rammusamatel Kesk-Eesti muldadel.
“Meil on küllalt savikad maad, mõnel põllul lisaks veel liiva ja turvast. Ole siis mees ja katsu kõrget saaki saada,” ütleb Kivipalu. Ometi on Antsla sovhoostehnikumis agronoomiks õppinud mees suutnud nendelt maadelt korralikke saake välja meelitada. Seda tänu kaasaegsele tehnikale, heale vaistule ja töökusele. Abiks on kogenud töötajad, kes on siinmail töid teinud juba sovhoosiaegadest.
“Tuleb töödega hästi varakult peale hakata ja pikad tööpäevad teha, muidu saaki ei saa,” on Kivipalu põllumehetarkus.
Kartulist on raske lahti saada
AS Alovili harib üle 500 ha maid nii Tõlliste kui Õru vallas. Enamik põlde on teravilja ja rapsi all, kuigipalju kasvatatakse ka kartulit. Kui varem oli ASil Alovili maas 15 ha kartulit, siis aasta-aastalt on pind vähenenud. Nüüd kasvab kartul vaid 3 ha-l.
“Kartuliga pole meil midagi peale hakata, suur probleem on turustamisega,” kurdab agronoomist tegevjuht Mati Kivipalu. AS Alovili on vedanud oma kartulit Valga koolidesse ja sööklatesse, ent rahvusvaheline köögiviljatootja Bambona tõrjub neid turult odavama hinnaga kõrvale.
Tegevjuht selgitab, et kuhugi kaugemale nad kõrge transpordihinna tõttu ka kartulit vedada ei saa. Nii tuligi osa ületalve peetud kartulit oma hoidlatest lihtsalt naabrile – Laatre Piimale – loomasöödaks müüa.
Aastakümneid Laatre põldudel agronoomina töötanud mees jätaks hea meelega kartulikasvatuse katki. Samas aga on tehnika ja kogemused olemas, mistõttu jätkatakse väiksemas mahus ka kartulikasvatusega. Nii saab tööjõudu kasutada kartulihoidlas, mis annab talvekuudekski tegevust.
Pool saagist fikseeritud – liiga odavalt
“Siiani on väga soodsad ilmad olnud ja saak tõotab tulla korralik,” räägib firma tegevjuht oma vilja- ja rapsipõldude keskel. Ka tõusevad USA põllumehi tabanud põua tõttu börsil mühinal teraviljahinnad.
Alovilja tegevjuht on fikseerinud lepingutega kindla vilja- ja rapsihinna pea poolele oma saagile.
Küsimus, mis hinnaga ja kuhu Alovili oma vilja müüb, tabab põllumeest kõige valusamasse kohta. “Kes oleks seda teadnud, et vilja- ja rapsihinnad nüüd nii kõrgele tõusevad! Mul on juba pool saagist lepingutega madalama hinnaga fikseeritud, nüüd peangi selle hinnaga müüma,” nuriseb Mati
Kivipalu.
Hetkeseisuga peab ta tänavu müüma fikseeritud hinnaga 600 tonni teravilja ja rapsi. See on umbes pool Alovilja saagist.
100 tonni rapsi müüb Alovili tänavu fikseeritud hinnaga TÜ Kevili kaudu. Ülejäänud rapsi ja teravilja osas on firmajuhil vabad käed.
“Viimase osa mullusest nisust ja odrast viisin äsja naabrile Linnu talust, teraviljast saab alati lahti!” selgitab Kivipalu.
Mullu sai ta ühelt põllult rapsi ligi 2,5 t/ha, teiselt põllult aga vaid 1,2 t/ha, sest saagikoristuse nurjas kõva torm.
“See oli õudne tuul, mis minu rapsipõldu räsis. Nii valus oli kuulata, milline sahin oli – kogu vili pudenes maha,” meenutab Kivipalu ja usub, et tänavu läheb saagikoristusega paremini.
Kõik on tehtud ilma toetusteta
Oma põlde harib Mati Kivipalu ülima hoolega, sest neid maid tunneb ta läbi ja lõhki. Põldude vähemaks tallamiseks kasutab Kivipalu traktoritel topeltrattaid ja minimeerib põldudel sõitmist.
89 ha-l kasvab ristik, see lihtsalt purustatakse mulda, et tõsta mulla viljakust. Rapsi alla minevaid põlde küntakse, osa teraviljapõlde aga sügisel lihtsalt randaalitakse. Seemne- ja väetisenormi täpsemaks määramiseks soetati uus Horschi kombikülvik, mille üle Kivipalu suurt rõõmu tunneb.
“Selle külvikuga olen ma väga rahul, külvi sügavus tuleb millimeetri täpsusega, read on ühtlased ja töökiirus suur,” kiidab Kivipalu. Soetamisel on ka uus Amazone taimekaitseprits, mis on varustatud GPS-seadmega ja tuulepihustitega.
Murelikuks teeb mehe see, et AS Alovili pole saanud juba aastaid investeeringutoetusi, kuna firma pole siiani suutnud läbida kõiki toetuste saamise tingimusi. Nii ongi Alovilja tootmishooned sovhoosiaegsed ja tehnoloogia on soetatud omavahendite arvel.
KANDIDAAT
MATI KIVIPALU
AS Alovili
- Tõlliste vald, Valgamaa.
- Teravilja- ja rapsikasvatus.
- Maid haritakse 504 ha-l, sellest omandis 199 ha.
- Teravili kasvab 280 ha-l, möödunud aasta keskmine saagikus 3,8 t/ha.
- Rapsi kasvupind 110 ha, kartulil 3 ha.
- Mullaviljakuse tõstmiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks kasvatatakse ristikut 89 ha-l.
- 7 töötajat.
- Kaasaegne põllutehnik
KOMMENTAAR
JAAN BACHMANN
Valgamaa Põllumeeste Liidu nõuandekeskuse juhataja
Mati Kivipalu on tegutsenud väga pikka aega oma sünnikohas, jäädes kodukandile truuks. Kui 1990. aastail Laatre sovhoos reorganiseeriti, võttis ta koos juhatajaga taimekasvatuse osakonna üle ega pannud maalt plehku nagu paljud teised.
Kivipalu pole kunagi taga ajanud kõrgeid töökohti ega kunstlikku sära, vaid on sihipäraselt oma kodukandi põllumajandust edendanud. Ta on maakonnas tunnustatud maaelu edendaja, kelle tootmine on uuenduslik. Ka saab ta oma põldudelt pidevalt korralikke ja kõrgeid saake. AS Alovilja juhib Mati Kivipalu kindlakäeliselt.
Meie nõuandekeskusest on ta saanud nii taimekasvatusalast nõu kui ka soovitusi põllumajanduse ökonoomika ja tehnoloogia osas, et soetada uut tehnikat.
