VIDEO: Andres Tamm on aretanud Eesti parima piimakarja
“Olen panustanud tõuaretusse esimesest võimalusest alates,” räägib Andres Tamm, kellele maaülikoolis omandatud veterinaari amet on küll igas mõttes kasuks tulnud.
Tamm ei ole lipsuga firmajuht, vaid suurte kogemustega väljaõppinud loomaarst, kes toimetab ühtaegu nii laudas kui töökabinetis arvuti taga.
Ta meenutab, et üks esimesi pangalaene saigi 1997. aastal võetud tõumullikate ostuks Hollandist. Peremees käis toona ise Hollandis mullikaid valimas ja tõi 13 esimest oma karja.
Nii sai alguse sihikindel tõuaretus ja väikese talupidamise laiendamine edukaks põllumajandusettevõtteks. Kõike, mis puutub loomadesse, nende terviseprobleemidesse, seemendusse, teeb ta ise või abikaasa Estaga kahasse.
Tunnustatud tõuaretaja
EPAs veterinaaria eriala lõpetanud Andres Tamm tuli Nõo kolhoosi loomaarstiks 1987. aastal, töötades seal kuni kolhoosi lagunemiseni, seejärel läks aastaks Soome talupraktikale. Soone talu hakkas ta pidama 1992. aastast, esialgu FIEna, hiljem moodustati OÜ Soone Farm.
Juba 2000. aastate algul oli Tamm 50−100pealiste aretuskarjade omanike seas parim piimakarjakasvataja, hoolsa peremehe karja lüpsitulemused ja tervisenäitajad olid silmapaistvalt teistest üle.
2001. aastal lüpsis Soone talu kari 7900 kg lehma kohta aastas ning toona selgitas Tamm, et seda karja on juba kaheksa aastat valitud ja lihvitud. Uueks eesmärgiks seadis ta saavutada väljalüpsiks 10 000 kg aastas.
2007. aastal valmis Meeri külas uus vabapidamislaut koos DeLavali 2x12 paralleellüpsiplatsiga. Lisaks hoolsale karjaaretusele ja söötmisele paranes uues vabapidamislaudas Tamme hinnangul ka loomade heaolu ja tervis, nii et karja väljalüpsiks saadi juba paari aastaga ligi 11 000 kg.
“Olen väga palju aretuses kasutanud heade pullide spermat, mida on olnud võimalik välismaalt kätte saada,” selgitab Tamm. Ta nendib, et kasutab keskmisest rohkem importpullide spermat ja seetõttu on ka mõju tõuaretusele olnud suurem. Innukalt omandab ta uusimaid teadmisi, suheldes oma ala asjatundjate ja spetsialistidega.
Praegu on 220pealise holsteini tõugu piimakarja lüpsirekord 12 386 kg aastas lehma kohta. Märkimisväärne on seegi, et kõrgema väljalüpsi rekord on juba mitmendat aastat Soone Farmi karja käes.
Holsteini tõugu mullikaid on peremees müünud Türki, Venemaale, Leetu, Valgevenesse, noorpulle Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule tõuloomadeks.
Töötab hasardiga
“Töö piimakarjaga on põnev, tõuaretus on kujunenud minu jaoks hobiks, mulle pakub sügavat huvi tõuaretusega tegelda, tulemusi jälgida,” räägib firmajuht.
Tamm ei ole sihiks seadnud üha uusi ja uhkemaid hooneid ehitada, pigem püüab olemasolevaid võimalusi maksimaalselt kasutades paremaid tulemusi saavutada.
Tema tegutsemisviis on väga täpne, ta arvestab iga väiksematki võimalust ja nüanssi, et oma karja tervise- ja tootmisnäitajaid kõrgel hoida.
Tamm selgitab põhjalikult, et kui on seemendanud uue pulli spermaga oma karja looma ja sünnib esimene järglane, on tema arengu ning väljanägemise jälgimine otsekui teaduslik töö.
“Neid nüansse on kümneid, mis tööle hasarti lisavad,” leiab mees. Ta on rahul uue täppispidamisel baseeruva karjajuhtimissüsteemiga Herd Navigator, mis on üks esimesi Eestis. Praegu on neid üle vabariigi vaid kolm.
Andres Tamm kirjeldab Herd Navigatori võimalusi: see on kui mini-piimalabor, mis annab olulist infot karja loomade tervisliku seisukorra koha.
“Siit tulevad mulle selged hoiatused ja juhised. Labor mõõdab progesterooni, mille järgi saan teavet loomade indlemise ja sigivustsükli kohta, näen ainevahetust, mastiidihoiatusi, saan reageerida kohe, kui probleem ilmneb,” selgitab Tamm Herd Navigatori kasulikkust.
Firma juhataja on võtnud suunaks süveneda piimakarja pidamise nüanssidesse, eesmärgiks looma tervise ja heaolu ning selle kõrval ka piimatoodangu tõstmise. Tamm rõhutab, et nende karjas ei püüta saavutada kõrget väljalüpsi loomade tervise arvel, vaid pigem vastutustundlikult, uusi teadmisi abiks võttes, karja aretades ja toodangut tõstes.
“Oleme katsetanud söötade kombinatsioonidega, igal aastal õpime midagi juurde ja saame selgemaks, millised lahendused töötavad, millised mitte,” selgitab Andres Tamm.
Töö kogu perega
Aastaid on Tamm maasse investeerinud sihiga, et poegadel oleks, kus tegutseda. Praegu on Soone Farmi omandis 1300 ha maad, kus tegutsevad tema pojad.
Vanem poeg Madis, kes õpib veel maaülikoolis, korraldab viljakasvatust ja söödatootmist. Noorem poeg Tõnis teeb kõiki masinatöid. Peamine põllutehnika on uuendatud, viimane ost on otsekülvik Cross-Slot. “Poisid teevad kõiki töid koos ja neil klapib tööjaotus omavahel hästi.”
Isa on rahul, et paari viimase aastaga on tipp-piimafarmis hoogsalt arenenud ka viljakasvatus. Ta selgitab, et andis vanemale pojale vabad käed, et too saaks ise valida, milliste masinate, tehnoloogiate ja inimestega töötada parimal võimalikul moel.
“Kasutame otsekülvi, kasvatame vahekultuuri, mille külvame uuesti multšikihiks, tööde kvaliteet põllul on kasvanud, samuti keskmine saagikus,” teatab firmajuht.
Abikaasa Esta on õppinud maakorraldust ja tema õlul on koos Andresega nii karjakasvatus, töö loomadega kui ka paberimajandus. Tütar Elsa õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses hobumajandust.
Iga päev läheb Soone Farmist 6,5 tonni piima Laeva piimaühistusse, sealtkaudu jõuab osa piimast ka Leetu. Ehkki piimahind on kõvasti kukkunud, ei heida Tamm meelt. Ta usub ühistegevusse, et koos leitakse lahendusi.
“Piimatootmine on väga pika vinnaga tegevusvaldkond, seda ei saa päevapealt lõpetada ega kiiresti jälle käima lükata, seetõttu soovime stabiilsust ja kindlust tuleviku suhtes,” ütleb Andres Tamm.
Kommentaar
TANEL BULITKO
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees
Andres Tamm paneb väga tugevalt rõhku tõuaretusele ja loomade kvaliteedile. Ta on olnud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu liige juba 1996. a alates. Tean teda juba aastast 1995, siis oli ta väga noor farmer, aeg oli kriitiline ja paljud likvideerisid oma karja. Aga Andres Tamm rääkis, et tema tahaks endale Hollandist mullikaid juurde osta, see oli toona uskumatu!
Ta vaatas piimandusele hoopis teise pilguga, see ongi teda tippu viinud. Ta on väga tegus innovaatiline põllumees, kes tahab uuendusi alati ka oma farmis rakendada. Tamme kari on Eesti parim lehma piimatoodangult, siit karjast on ka tõumullikaid müüdud. Tamm on meie piimandusele olnud väga hea teerajaja, olles juba paarkümmend aastat Eesti piimatootmise tipus.
AASTA PÕLLUMEES 2014
- Konkurssi korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alates 2001. aastast.
- Tänavu on esitatud 13 kandidaati.
- Kõige rohkem on siiani konkursil võitnud aasta põllumehe tiitli need, kelle põhitegevuseks on piimatootmine, neile järgnevad teraviljakasvatajad.
- Piimakarjakasvatajatest kannavad aasta põllumehe tiitlit Raivo Musting, Jaak Hinrikus, Aavo Mölder, Arvo Kuutok, Avo Samarüütel ja Tõnu Post.
- Teraviljakasvatajatest on kõrge tiitli pälvinud Jaak Läänemets, Andres Härm, Mati Nurm ja Madis Ajaots.
KANDIDAAT:
ANDRES TAMM
Soone Farm OÜ
- Nõo vald, Tartumaa.
- Piimakarjakasvatus.
- 220 lehma aastalüpsiga 12 386 kg lehma kohta.
- Noorkari 220, lihapullid 100. Tõuloomade müük.
- Maad haritakse 1800 ha, sellest omandis 1300 ha.
- Teravili ja raps 1200 ha-l.
- 16 töötajat.
