Karmo vanemad Marju ja Rein Põder on aastakümnetega rajanud eeskujuliku talu ning 2009. aastal andis Eesti Talupidajate Keskliit just neile aasta talu tiitli. Nii et 2011. aastal talu pojale üle andes ei pidanud vanemad muretsema, et pojal liiga raskeks läheb. Ema-isa on noorperel ikka abiks, tubaste tööde peal on lisaks ka vanavanaema Asta.

Karmol ja Lianal on kolm last. 13aastane Lianna ja 11aastane Karl Robin käivad Antsla gümnaasiumis, kooli on neil 8 km, nii et vanemad peavad lapsi sinna viima ja tooma. Pesamuna, aasta ja üheksa kuu vanune Säsil on ema Liana hoole all, lisaks talitab noor perenaine laudas ja sisestab vajadusel ka taluandmeid arvutisse.

Koduõu kui külakeskus

Ivaski talurahvas on kujundanud oma kodu kauniks. Raskete talutööde kõrval on sellel perel olnud nii ilumeelt kui jaksu luua endale õdus ja hubane taluelu. Maalilise kuppelmaastiku keskele on rajatud mitu talumaja, laut ja tootmispiirkond asuvad elamispiirkonnast madalamal tasapinnal, mida võimaldab kupliline maastik.

“Me oleme kõik ehitanud põhiliselt oma jõududega, lauamaterjal on toodud nii oma metsast kui saekaatrist ostetud, üksnes laudaehitusel kasutasime abilisi,” sõnab peremees Karmo.

Mäekünkal sööb noorkari ja künkatipul uhkeldab tuulegeneraator, mille rajas vanaisa Karl, kes tõi selle tuuliku abil oma tallu esimesena elektri.

Talupidamisega alustaid Marju ja Rein Põder juba 1990. aastal, algul olid laudas vaid neli lehma, lisaks peeti lambaid. Uus laut valmis 1996, 1997. aastal ehitati lauta ka lüpsiplats.

Endine küün renoveeriti grillimajaks ja keset taluõue rajati lastele väike mänguväljak, kus lisaks laste mängumajale on ka liumägi ja ronimisredelid.

Mõlemad perenaised on hoolikalt rajanud õue lilleklumpe ja peenraid. Iga pereliige on omal moel andnud oma panuse, tulemuseks on terviklik ja jätkusuutlik peretalu, kus jätkatakse vanema generatsiooni loodut.

Piimakari lüpsab üle 9000 kg

Kui Karmo FIEna talu juhtimise üle võttis, jäid talumaad isaga kaasomandisse. Tasapisi hakkas talumajandamine laienema. Nüüd on kerkinud taluõue uus küün, lauta hakati renoveerima 2011. a, järgmiseks aastaks olid uuendused valmis. Ivaski talu renoveeritud laudas on 100 loomakohta. 50pealist holsteini karja lüpstakse paralleellüpsiplatsil kaks korda päevas, vahepeal saavad aga lehmad vabalt karjamaal käia. Noorkari on karjamaal pea aasta ringi.

Karmo Ivask selgitab, et nende karja piim läheb E-Piimale juustupiimaks ka seetõttu, et sellele piimale vajaliku lisaväärtuse annab loomade vabapidamine.

“Meie lehmad saavad ise valida, kas on laudas või karjamaal, lauda uksed on lahti. Kui tahavad, võtavad päikest või on laudas vilus, meil on selline loomade vabapidamine,” räägib perenaine Liana.

Lehmade aastalüps on 9650 kg lehma kohta. E-Piim on varasematel aastatel valinud selle talu ka parima kvaliteediga piima andvaks väiketootjaks. Nagu peretalule kohane, on siin talus kõik pereliikmed lehmi lüpsnud. Karmo selgitab, et varem lüpsid hommikuti tema ema ja isa ning õhtuti oli noorpere lüpsikord.

“Kui on vaja tööd teha, siis teeme kõik kõiki töid,” teatab hakkaja perenaine, kes lisaks laudatööle on olnud ka traktoriroolis. Nüüd on tööpäeviti laudas lüpsja ja nädalavahetustel jagatakse lüpsikorrad pereliikmete vahel ära.

Hommikuti koguneb pere kohvilaua taha arutama, mis tööd on vaja päeva jooksul ära teha. Isa Reinu ülesandeks jääb tavaliselt tehnika hooldus ja remont, ema Marjul on põhiliselt loomade söötmine, lisaks hoiab ta karjamaadel loomadel silma peal. Liana hoiab praegu kodus pesamuna, tegeleb ka seemendamisega ja on abiks karjalaudas.

Söödaratsiooni tehakse nii nõustajate abiga kui oma kogemustele toetudes, kõige väärtuslikumaks peab pere kvaliteetset silo. Oma maadelt saadud teravili ei lähe loomadele söödaks, vaid müüakse Baltic Agrole, sisse ostetakse aga jõusööta.

“Meil on viljakuivati olemas, ise kuivatame vilja, aga peame selle kohe maha müüma, sest pole hoidlaid, et vilja ületave hoida,” selgitab peremees. Ta nendib, et oma sööt tuleks kindlasti odavam, seetõttu ongi üks tulevikuplaane korralik viljahoidla rajada.

Ivaskite talu on Rimmi külas üks väheseid elujõulisi talusid, ümberkaudu on väiketalud piimatootmise lõpetanud, sest pole, kes jätkaks. Ivaski talus noore pererahva sõnul seda hirmu ei ole. “Kasvatame ka oma lastest tublid talupidajad,” lubavad Liana ja Karmo.

“Ema-isa alustasid omal ajal siin talupidamist, said talule jalad alla, nüüd on meie kord talul selg sirgeks lüüa,” rõhutab Karmo Põder.


Kommentaar

JÜRI METS

Viljandi Põllu­majanduse Nõuandeühingu loomakasvatuse konsulent

Olen Ivaski talu noorperele loomakasvatusalast nõuannet andnud juba eelmise aasta suvest, koostanud söödaratsioone ja majanduslikke kalkulatsioone. Ivaski talus kasvatatakse üle 50 lehma ja perepoeg Karmo Põder on talu vanematelt üle võtnud. Perenaine Liana on seemendaja, aga praegu on tal väike laps, nii et olen nõustanud rohkem Karmot.

Karmo Põder on väga positiivse suhtumisega ja koostööaldis, ta püüab alati olla kursis kõige uuega. Ka loomakasvatuse nüansid on ta püüdnud endale võimalikult täpselt selgeks teha. Selle piimakarjaga ongi viimastel aastatel saavutatud küllalt häid tulemusi, loomade andmed on arvutisse viidud, see võimaldab võimalikult täpseid söödaratsioone koostada.


Aasta Põllumees

- Konkurssi korraldavad Maaleht ja Eesti Põllu­majandus-Kaubanduskoda alates 2001. aastast.

- Tänavu on esitatud 13 kandidaati.

- Igal aastal on kõrvuti suurtootjatega konkursil esindatud talupidajad, kes majandavad põlistel talumaadel. Et taludel oleks võimalik rohkem välja paista, korraldati 2005. aastal konkurss ainult talupidajatele, aasta põllumehe tiitli pälvis toona Arvo Kuutok Järvamaalt Takkasaare talust.

- Talupidajatest on konkursil tiitli pälvinud veel Külmsoo talu peremees Raivo Musting,

kes kuulutati esimeseks aasta põllumeheks 2001. aastal. 2003 tuli võitjaks Laheotsa talu peremees Johannes Valk, 2007. aastal Sepa talu peremees Ermo Sepp. 2008. aastal sai kõrge tiitli Mati Nurm Puide talust ja 2009 Mart Timmi Jaagumäe talust.


KANDIDAAT:

DIANA ja KARMO PÕDER

Ivaski talu

- Antsla vald, Võrumaa.

- Piimakarjakasvatus.

- 50 holsteini tõugu lüpsilehma aastalüpsiga 9650 kg lehma kohta. Noorkari 60.

- Haritavat maad 150 ha, sellest omandis 100 ha.

- Teraviljakasvatus. Neli palgatöötajat.