Viljakasvataja hakkab ise rapsist õli pressima
“Praegu võtan talinisu, aga talirüps on juba võetud ja mahagi müüdud,” räägib Meelis Kokkmaa kombainimüra saatel, sest kibekiirel viljakoristuse ajal on teraviljakasvataja ikka põllu peal.
“Rüpsiga võib rahule jääda, aga talinisu kohta ei oska veel öelda, kohati on vili küllaltki märg,” räägib ta. Oma koju Adiste külla viljakuivati juurde jõuab ta alles hilisõhtuks.
Kokkmaad on Adistesse Kooskora oja kaldale ehitanud mitmekordse uhke elamu, õues jooksevad ringi 7aastane Mariliis ja 5aastane Maarja, nende kannul 3aastane pere pesamuna Markkus Meelis. Ema Mirja tuleb toast ja isa Meelis kuivati juurest, vanem poeg Mikko on naabritel töödega abiks.
“Kui ma selle koha 1995. aastal ostsin, oli praeguse elumaja asemel üks suur rehielamu,” räägib Kokkmaa kohast, millel puudub ajalooline talunimi. Kuna praegu tegutsev pereettevõtmine asub otse Meelise lapsepõlvekodu kõrval, kasutaski ta algul ema maad.
“Olen olnud aastaid metsaveo autojuht, nii et oma töö kõrvalt alustasin tasapisi teraviljakasvatusega, algul pidasime lisaks ka noorloomi, siis loobusime,” meenutab Meelis Kokkmaa oma põllupidamise algust, kui ta paarikümne hektariga alustas.
Nüüd harib ta ümberkaudseid maid üle 730 ha, alustas oma sõnul tasapisi – vaikselt ja väikselt. Hiljem, kui pinnad suurenesid, tuli tal autojuhi tööst loobuda – nüüd tegutsebki ta oma talus abikaasaga kahekesi.
Majandab peretaluna
“Meil ongi siin rohkem perefirma, otsekui peretalu. Abikaasa Mirja teeb raamatupidamist, minu vanemad elavad ka siin kõrval – kui on tippaeg, siis ema ja kasuisa tulevad ka meile appi,” räägib Meelis Kokkmaa. Abikaasa Mirja toob esile, et kui vaja, on ta nii viljaauto roolis kui koos vanema pojaga kuivati juures vilja vastu võtmas.
FIEndusest ei taha ta kuidagi loobuda, ehkki aastatega Kokkmaade ettevõtlus üha laieneb – nii võib ta ennast üheks Eesti suuremaks FIEks pidada.
Selle peretalu puhul tuleb üllatuseks ettevõtmise mastaapsus. Avar õu meenutab suurt põllumajandusettevõtet – Rootsi punaseks värvitud tootmishoonete ees on reas traktorid, kombain, külvik – enamasti kõik tehnika viimane sõna.
Taga kaugemal uhkeldab mitu võimsat teraviljakuivatit, kõik tootmishooned moodustavad otsekui avara siseõue, kus oma pere saab segamatult tegutseda.
Väiketalunikuna ehk elatustaluga alustades on Kokkmaa vaid mõne aastaga tõusnud arvestatavaks põlluharijaks – maad harib ta 700 ha-l ja vilja koristab poja ja naise abiga. “Üks palgatööline on mul ka kiirel ajal,” räägib peremees.
Talul on mitu kuivatit. Esimese PRIA toetusega investeeriti kuivatisse, mis pandi üles seitse aastat tagasi. Teise kuivati soetas peremees alles eelmisel aastal. “Siia kuivatisse panen kuivama ka rapsiseemne,” räägib Kokkmaa.
Ta lisab, et investeeringutoetuste abiga on soetatud ka kombain ja taimekaitseprits.
Hakkab õli pressima
Maid harib mees nii Põlva kui Mooste vallas ning tänavust aastat peab ta teraviljakasvatajale heaks. “Kes jõuab augusti lõpuks vilja ära võtta, on puhtas kullas. Kui aga teraviljakoristus jääb septembrisse, siis võivad vihmad teha viljale palju kahju, vihm võib murda odra pooleks ja viljapea maha,” arutleb peremees.
Tänavu kasvab tal suviraps 160 ha-l ja seda hakatakse koristama alles septembris.
Endine laudahoone on renoveeritud ja sinna on mees üles pannud moodsa õlipressi, et hakata ise rapsist õli pressima, mida peamiselt tarvitab ise kütteks.
“Oleme oma perefirmas uue suuna võtnud – hakkame rapsist ise õli pressima,” rõhutab põllumees. Laudahoone ühte ossa pannakse punker üles, sealt hakkab raps automaatselt masinasse voolama. Tootmisprotsessi käigus eralduvad õli ja rapsikook. Õli pressimise saab pererahvas ette võtta alles siis, kui põllud on koristatud ja taliviljad külvatud.
“Press on meil küll ära proovitud, aga kohe me õli pressima ei hakka, see töö jääb sügisesse,” ütleb peremees.
Ehkki tänavu on rapsi ja teravilja hinnad tõusnud, nii et oleks tulusam lihtsalt saak maha müüa, ei saa Kokkmaa sõnul teha ühe aasta hinnatõusust järeldusi, sest varasematel aastatel oli hind all.
“Õli ja eriti kütteõli järele on väga palju nõudlust, õli vajavad nii jõusööda tegijad kui kanakasvatajad,” räägib Kokkmaa. Tema talus õli seisma ei jää, samuti on karjakasvatajate seas nõudlust ka rapsikoogile.
Siiani on müünud Kokkmaa oma rapsi Farmplantile, varasematel aegadel ka Werol Tehastele. Teatud koguse märja vilja peale on Meelis Kokkmaa sõlminud lepingu Lutsu farmiga.
“See hind on küll natuke odavam, aga see ei pane kombaini seisma,” teatab Kokkmaa.
Adiste külas on mõnus
Kokkmaade pere majandab Adiste külas ostetud kohal, mitte suguvõsa maadel, sest pererahvas peab Adistet väga mõnusaks ja elamisväärseks paigaks. Peremees ja perenaine on löönud aktiivselt kaasa ka külaelus. Just Kokkmaadele kuuluva tehnikaga aidati rajada kohalik külaplats.
“Adiste on rahulik koht elamiseks, käime naabritega läbi, aitame üksteist. Et mul on tehnika, lükkan talvel ka teistel tee lahti,” räägib Meelis Kokkmaa.
Ka on peremehel kindel nägemus tulevikust, nimelt plaanib tema vanem poeg Mikko pärast gümnaasiumi lõpetamist minna õppima maaülikooli, nii et järelkasvu pereettevõttes on.
“Aga põllumaad on mul kindlasti juurde vaja, igal aastal olen tasapisi maad ostnud ja ostan veelgi,” nendib Meelis Kokkmaa.
Meelis Kokkmaa on väga edumeelne, innovaatilise mõtlemisega mees. Kui põllumehed püüavad enamasti investeerida põhitootmisse, siis Kokkmaa on soetanud endale õlipressi, taotledes selleks toetust bioenergia meetmest.
Bioenergia meedet on üldse siiani suhteliselt vähe kasutatud, mina tegin talle õlipressi taotlemiseks investeeringuprojekti ja pean ütlema, et Kokkmaal on kõik hästi läbi mõeldud – nii õli kui jääkide kasutamine.
Praeguste hindade põhjal on võib-olla tõesti kasulikum raps maha müüa, aga pikemas perspektiivis on kohapeal õli tootmine väga kasulik. Selles ettevõttes on nüüd vastavad seadmed olemas, viljakuivati sealsamas, nii et sellel toodangu valmistamiseks enam lisakulusid tegema ei pea.
KANDIDAAT
MEELIS KOKKMAA
FIE Meelis Kokkmaa
- Põlva vald, Põlvamaa.
- Teravilja- ja rapsikasvatus.
- Maad haritakse 730 ha-l, sellest omandis 64 ha. Kasutusvalduses 120 ha, ülejäänu on rendimaa.
- Nisu, odra keskmine saagikus 4 t/ha, suvirapsil 2 t/ha.
- 1 palgatöötaja.
- Kaks teraviljakuivatit, nüüdisaegne põllutehnika.
- Põlvamaa põllumeestele on olnud “Aasta põllumehe” konkurss edukas, nii on aastate jooksul siia maakonda tulnud koguni kaks võitja-tiitlit. 2001. aastal kuulutati välja esimene aasta põllumees – Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlva vallast. 2002. aastal pälvis kõrge tiitli toonase Põlva POÜ juhataja Jaak Hinrikus.
- Aastatega on Põlvamaa põllumehi konkursil esindanud veel Sulev Peets Peri POÜst, Vello Konsap Zerna ökotalust ja Avo Kruusla Kaska-Luiga talust.
