48 000 euro eest tasuta nõu
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) liige Thea Kaurla selgitab, et juba nädala pärast võivad maal elavad ettevõtjad, samuti ettevõtlusega alustavad inimesed pöörduda konsulentide poole tasuta nõuannete saamiseks, mida on ette nähtud ühele inimesele kaks tundi aastas.
“Neil päevil allkirjastavad põllumajandusminister ja MES riigieelarve eraldise lepingu ning kohe pärast seda saame allkirjastada omavahelised lepingud 15 nõuandekeskusega,” kinnitab Kaurla.
Mullu võttis paberlik asjaajamine nii palju aega, et see teenus avanes alles aprillikuust ja seetõttu jäi aasta lõpus osa nõuanderaha kasutamata.
Tänavu on veidi tõusnud tunnihind konsulendile tasuta nõuande andmise eest.
Kui konsulent sõidab ettevõtja juurde nõustama, saab ta selle eest 32 eurot tunnist (500 krooni), mullu oli see teenus 400 krooni. Nõuandekeskuses nõustamine toob konsulendile 16 eurot tunnist (250 krooni).
Tasuta nõu küsima on tulnud palju noori
Pärnumaa nõustamiskeskuse juhataja Olavy Sülla hinnangul on tasuta nõuannete jagamine pigem heategevus. “Sellest 250 kroonist arvestatakse kõik maksud maha ja konsulendile jääb kätte alla 100 krooni ehk umbes 6 eurot,” ütleb Sülla.
Konsulentide hinnangul on tasuta nõuannetest abi eelkõige noortele, kes alles alustavad maal ettevõtlust. Paljud neist aga ei teagi, et esmast abi saab konsulendilt tasuta.
“Meile on tulnud päris palju noori inimesi tasuta nõu küsima – need on noored, kes tahavad maale elama tulla ja hakata siin põllumajandusega tegelema,” räägib Sülla. “Neil on enamasti väiksed põllupinnad ja selle kahe tunni jooksul arutatakse üldisi võimalusi, mida võiks maal teha.”
Mingit vanusepiirangut muidugi ei ole, tasuta teenust võivad küsida igas eas maaettevõtjad.
Inimesed saavad nõu, mis võimalused on neil maal tegutsemiseks, millistele toetustele on neil õigus, kui nad tahavad hakata ettevõtlusega tegelema, samuti seda, kuidas vormistada dokumente PRIAs.
Igaühele tasuta nõu ei jagata
Tasuta nõu jagatakse siiski piirangutega. Nii ei saa teenust kasutada need põllumehed, kes on PRIAst saanud viimase kolme aasta jooksul nõuandetoetust. Tasuta nõu antakse ainult nendele, kel on vähemalt 0,3 ha maad ja kes tegelevad seal põllumajandusega või on alustamas põllumajanduslikku tegevust.
“Mina noortelt igasuguseid dokumente ei küsi, nad lihtsalt annavad allkirja, et ei ole viimastel aastatel saanud tasulist nõuandetoetust. Loomulikult peab neil olema mingi maatükk, mida kasutada ja huvi põllumajanduse vastu,” selgitab Sülla.
Valgamaa Põllumeeste Liidu nõuandekeskuse juhataja Jaan Bachmanni hinnangul on selline olukord täiesti absurdne. “Praegu kehtib kord, et kui põllumees on saanud tasulist nõuandetoetust, siis ei tohi talle kolm aastat üldse enam tasuta nõu jagada,” räägib Bachmann. Konsulendid tahavad, et selline piirang maha võetaks, sest see takistab inimeste ettevõtlikkust oma tegevusvaldkondi maal laiendada.
Bachmann on välja arvutatud, et kui igal aastal saab nõuandetoetust mahukate projektide teostamiseks umbes 500 põllumeest, siis kolme aastaga jääb tasuta teenustest ilma ligikaudu 1500 põllumajandusettevõtjat.
“Taimekasvataja ehitas uue kuivati, abiks ka PRIAst saadud tasuline nõuandetoetus ja nüüd tahab lisaks hakata tegelema tšintšiljakasvatusega, sest osa tootmishooneid jäi üle. Aga ta ei saa tulla meie juurde tasuta arutlema, milline lisaharu võtta ja kas hooned on selleks sobilikud,” toob Bachmann näite.
“Kui tegu on pigem aruteluga, kas ja kuidas mõnda lisaharu juurde võtta ja mida selleks on vaja ettevõtluses muuta, siis selliste nõuannete jaoks pole ju mõtet uusi toetusi taotleda,” selgitab Bachmann.
Pärnumaa nõuandekeskuse juhataja Olavy Sülla selles suurt traagikat ei näe. Põllumehed võivad ju igal aastal taotleda järjekordset tasulist nõustamist, siin piiranguid ei ole.
Samas on Jaan Bachmanni sõnul raskustes just väiksemad maaettevõtjad, kel pole rahanappuses võimalik tasulisi nõuandeid nii palju taotleda.
Põllumees võiks maksta vaid 25%
Põhjalikum abi, näiteks äriplaanide koostamine või taotluste vormistamine investeeringutoetuste saamiseks algab ikkagi enam kui 1000 eurost ja ettevõtjal tuleb nõustamisraha kohe konsulendile ära maksta.
Alles hiljem saab ta PRIA kaudu 75% rahast nõuandetoetusena tagasi. Samas menetletakse PRIAs rahataotlust 50 päeva ja seni nõu andmine seisab.
“Nõustamisi saaks teha tunduvalt rohkem, kui inimene ei peaks korraga nii suurt summat välja käima,” kritiseerivad konsulendid.
Nõuandekeskused on pikemat aega taotlenud sellise kohmaka raharingluse lihtsustamist. Üks ettepanek on, et põllumees maksakski üksnes 25% ja ülejäänud raha tuleks loodava sihtfondi kaudu PRIA-lt otse nõuandekeskusele.
Põllumajandusministeeriumist teatatakse, et see teema on küll jutuks olnud, aga midagi konkreetset otsustatud pole.
Kuidas jaotub tänavu raha?
Riigieelarvest antakse nõuandeteenistuse koordineerimiseks kokku 546 891 eurot.
Suuremad kulud:
- Tartus asuva koordineeriva keskuse ülalpidamiseks 117 000 eurot.
- Riigi- ja teadusinfo levitamiseks 15 nõuandekeskusele 157 000 eurot.-
- Konsulentide koolitusteks 72 500 eurot.
- Tasuta nõustamiseks 48 000 eurot.
Kes saab tasuta nõu?
- Tasuta nõu kuni kaks tundi aastas saavad põlluharijad, kes kasutavad vähemalt 0,3 hektarit põllumajandusmaad ja kes ei ole viimase kolme aasta jooksul saanud PRIAst nõuandetoetust.
- Tasuta nõu kuni kaks tundi aastas saavad need inimesed, kes ei ole veel ettevõtjad, kuid soovivad uurida oma võimalusi maaettevõtlusega alustamisel.
- Tasuta nõu kuni 15 tundi aastas saavad metsandusega tegelevad inimesed.
- Tasulist nõuannet saab küsida nõuandekeskustest igal aastal. 25% nõuande maksumusest jääb taotleja kanda, tööohutuse ja töötervishoiu alase ning nõuetele vastavuse nõuande puhul on taotleja omaosalus 20%.
- Ülejäänud 75 ja 80% tasumiseks saab taotleda PRIAst nõuandetoetust, mida antakse kuni 1279 eurot aastas.
Allikas: MES, PIKK, PRIA
