“Vastus võib olla, et aruanne on heaks kiidetud või et ei kiideta heaks, kui on vaja täiendada, parandada või muud seesugust,” selgitas asjade käiku Hendrikson ja Ko keskkonnaekspert Kuido Kartau.

Jutt käib Raplamaa Toosikannu puhkekeskuse 9,6ruutkilomeetrise loomapargi rajamise plaanist, mis on aruteludel ka teravat vaidlust põhjustanud. Juba aruande esimestest variantidest selgus, et keskkonnamõju hindajatel tuli punkte, mille järgi parki rajada, seadustest lausa kokku otsida.

Lemmikloom ta pole

Põhilised seadused, mille järgi asi käiks, on jahiseadus, loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus, ent seadusesätted on kohati lünklikud.

Näiteks ei leidnud keskkonnamõju hindajad loomakaitseseadusest vastet aeda elama sunnitud metsloomale. Ta pole põllumajandusloom ega lemmikloom, samas enam mitte ka looduses vabalt elav loom.

Küll loetakse teda aga loodusest eemaldatud ja tehiskeskkonnas hoitavaks loomaks. Kui veterinaar- ja toiduamet lubab ning keskkonnaamet on nõus sellise tehiskeskkonna tekitamisega, oleks Toosikannu loomapark jahiseaduse järgi defineeritav “loomakoguna teadus-, õppe- või ärieesmärgil” või “majanduseesmärgil asutatava loomafarmina”. Sellisest “farmist” ei tohi loomad loodusesse pääseda ja seal tuleb valvata, et haigused levima ei hakkaks.

Keskkonnamõju hindajad ütlevad, et metsloomad jäävad ka aias metsloomadeks, kuid nende juriidiline staatus sarnaneb kõige enam põllumajandusloomadega. Kui sellele toetuda, ei saa aias loomade arvukust jahiseaduses käsitletava küttimisega reguleerida.

Aruandes on üteldud, et kõige mõistlikum oleks lähtuda seniste (Toosikannuga võrreldes hoopis väksemate) loomaaedikute praktikast – kuna aedikuloomade küttimine pole seadustega reguleeritud, kontrollib omanik aias arvukust nii, nagu ta ise tahab.

Keskkonnaekspert Kuido Kartaul tuli keskkonnamõju hindamise aruande aruteludel selgitada, et kui maaomanik muudab ühe tüki loodusest tehiskeskkonnaks, muutuvad sealsed loomad tema omaks.

Aga selleks kõigeks peab, nagu öeldud, keskkonnaametilt luba küsima.

Kombineeritud asustamine

Teine aruteludel tihti üle küsitud tahk suure loomapargi rajamise juures on, kuidas kavatsetakse metsloomi sinna asustada. Kas ehitatakse lihtsalt metsale aed ümber või aetakse enne selles looduse osas elavad loomad “hõivatavalt” territooriumilt ära?

Terioloogia selts on kirjeldanud vastuolu, mis võib tekkida, kui Toosikannu saabki metsloomade aedikus pidamiseks loa ja rajab aia nii, et ajab olemasolevad loomad alalt välja ning asustab selle mujalt toodud metsloomadega.

Nii suurel alal jääb paratamatult aia sisse sealses looduses elavaid loomi (nt mägrad jt). Aia ehitus ümber ala muudab nemadki otsemaid tehiskeskkonna loomadeks, kes omaniku omad. Nendegi tehistingimustes pidamiseks on luba vaja.

Et luba küsida, on vaja teada, keda kui palju sinna jäi...

Aruande keskkonnaametile saadetud variandis on loomade asustamise osa täiendatud – see toimuks kombineeritult.

Punahirved (esialgu u 10 isendit) on plaanis osta mõnest olemasolevast Euroopa hirveaiast.

Teiste sõraliste (metssiga, metskits ja põder) puhul kasutataks nii neid isendeid, kes aia ehitamise ajal territooriumile jäävad kui ka mujalt Eestist toodud (taas keskkonnaameti loal) loomi. Kuidas täpselt see vahekord jaotub, oleks maaomaniku otsustada.

Aruandest saab lugeda, et suurkiskjad, kes alal võivad liikuda, meelitataks või peletataks enne aia sulgemist sealt välja.

Rebased ja kährikud aga ilmselt kütitaks. Seda tehtaks samuti enne aia sulgemist, sest kuni on veel vaba läbipääs, ei loeta aia sisse jäävat ala tehiskeskkonnaks ja saab jahti pidada jahiseaduse alusel.

Aruandes on nüüdseks ka metsloomapargi rajamise eesmärkide jahinduslike punktide juurde lisatud, et ei ulukite arvukuse reguleerimine aias ega sealne jahiturism ole juriidiliselt jahipidamised jahiseaduse mõistes.

Vt ka “Toosikannu puhkekeskus plaanib hiigelsuurt metsloomaparki”, Maaleht, 15. september


Toosikannu plaan

Kogu piirdeaia sisse jääva maa-ala pindala on u 9,6 km².

Piirdeaed jagab kõnealuse maa-ala kaheks eraldi aiaks: u 8 km² ja u 1,5 km².

Väiksemasse aeda, kuhu jääb ka Toosikannu puhkekeskus, tuuakse sisse punahirve populatsioon, esialgne kari (u 10 isendit) ostetakse mõnest Euroopa hirveaiast.

Suurem aed asustatakse metssigade, metskitsede
ja põtradega.

Loomapargis elavatele uluksõralistele korraldatakse lisasöötmine.

Loomapargi rajamise eesmärk on loodusturism, metsloomade näitamine, loodusfotograafia, ulukite arvukuse reguleerimine, jahindusturism (pole jaht jahiseaduse juriidilises mõistes), jahinduskoolitus, teadusuuringud, ulukiseire.

Piirdeaed on 2,5 m kõrgune.

Aias on kuus tiibväravat, millele paigaldatakse metallrest, et takistada loomade läbikäiku avatud värava korral.

Jalgväravaid on plaanitud umbes 10 ja need ehitatakse nii (nt isesulguvana), et loomad ei saa nende kaudu sisse või välja.

Allikas: Raplamaale Käru ja Kehtna valda Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise
keskkonnamõju hindamise aruanne