Aednikel on Tootsi peenrast ainult kasu
Haava küla Võsu talu perenaine Katrin Tiikoja on just rohelise kastekannu pihku haaranud, kui Maalehe kollane auto tee ääres kinni peab. Kolmandat aastat sealses suvekodus tegutsevale naisele meeldivad lilled, mis paistab välja ka värviküllastest lillepeenardest. Aga ka peenramaa söödavate taimedega on olemas.
Pasknäärid ei leia maasikaid üles
“Natuke on kurki, tilli ja sibulat, et saaks tulla võtta peenra pealt ja ei peaks turult ostma,” ütleb rõõmsameelne aednik Katrin, kes näitab lahkelt oma aeda. Vana kasvuhoone vundamendile rajatud nägusas peenras sirguvad mitut sorti maitsetaimed, lisaks talvise tee jaoks piparmünt ja meliss.
“See siin on suhkruleht, proovige!” pakub perenaine rohelist lehte maitsta. See tundub suhkrustki magusam.
Maa sisse surutud kaartele tõmmatud katteloori all kasvavad juba kolm nädalat kobartomatid. Loor on neid kaitsnud ka jahedate ja öökülmadega ööde eest. Kui kasvuhoonet pole, on ka niimoodi võimalik tomateid kasvatada. Mullu sai ta sel moel kopsaka saagi.
Üles tulnud herneste vahelt paistavad teistmoodi taimed. “Külvasin sinna päevalilli,” selgitab Katrin Tiikoja. “Lugesin kusagilt, et herned hakkavad mööda päevalille üles ronima ja siis pole neile keppe vaja.”
Kuuldavasti on Tootsi peenrad üldse tõhusad. Nii soovitatakse kapsaste vahele külvata mungalilli – et kapsaussid sööksid nende, mitte kapsaste lehti.
Talvel Tartus on Katrin Tiik-oja siit ja sealt aiandusnippe kõrva taha pannud ja proovib need nüüd oma aias järele. Taimed kasvatab ta korteris aknalaual ise või vahetab naabrinaistega.
Eelmisel sügisel sai mõned kultuurmustika taimed. “Siis oli uni läinud, mõtlesin, et mis ma nendega teen.” Ja välja mõtles – turbapätsidest peenras õitsevad mustikad praegu väga rikkalikult.
Lisaks aedmaasikatele kasvavad tema aias ka valged kuumaasikad. “Linnud ei leia neid üles,” naerab aiapidaja maasikate harjumatu värvi kohta. “Ise ka ei leia.”
Rebased panid vaarikad nahka
Seevastu Lombi külas Pikamäe talus on maasikate vahele pandud punaseks värvitud kivikesed. “Esimesel aastal need aitasid lindude vastu, aga rohkem mitte,” ütleb perenaine Maria Pae. Suures aias on kõik traditsioonilised köögiviljad külvatud, nüüd tuleb vaid võidelda umbrohuga ja niita muru.
“Umbrohtu tuleb nii palju,” ohkab parajasti lillepeenrast naati välja sikutav õbluke hallipäine perenaine. Ta näitab hea meelega seda, mis aias kasvab. Varajased taimed on jõudnud varakevadel juba saakigi anda, näiteks sparglid, mis sai paar aastat tagasi seemnest külvatud. Praeguseks on söödavad noored hõrgud võsud puitunud ja kasvanud rinnuni puhmaks. Ka katteloori all sirgunud rabarber rõõmustas varajase saagiga.
Seevastu maakivist seina ääres päikeselises kohas mõnulevad kaheksa viinapuud alles valmistuvad õide minema. Mullused viinamarjad olid magusad, kuid neile tuli rebaste kaitseks aed ümber ehitada. “Rebased sõid hilised ‘Polka’ vaarikad ka ära ja murdsid varred,” meenutab Maria Pae. Nii võetigi viinamarjade kaitseks ennetavad abinõud tarvitusele.
Katteloor kaitseb ube hakkide eest
Kõrvekülas tegutseb aias Evelin Eesalu. “Kui maa on, miks mitte kasvatada,” märgib noor naine, kes on lapsest peale näpud mullaseks teinud. Nüüd on ring jõudnud ta oma tütre Maarjani, kes kastab meelsasti taimi, aitab rohida ja kartulit maha panna.
Lisaks kartulile on maas ka porgand, till, sibul. Kasvuhoones sirguvad tomati- ja paprikataimed. Kurgid ja kõrvitsad naudivad päeval päikesepaistet ning saavad ööseks ülle kaitsva kile.
Seevastu üle tee asuvas aias elavad kurgid pikas katteloorist tunnelis. “Öökülm pole neid ükski aasta ära võtnud,” märgib sinises särgis perenaine, kes ei taha oma nime lehte panna. Katteloor on hea asi, mis leiab mitmekülgset kasutamist. Sellega sai klaaskasvuhoone varakevadel seestpoolt ära vooderdatud, et ettekasvatatavad tomati- ja paprikataimed öökülma ei saaks.
Katteloor kaitseb ka põld-ube. Hakid ja varesed, kellest põld vahel lausa mustab, tõmbavad muidu isegi vaksapikkuse oataime mulla seest välja, et uba kätte saada.
Linde käib sealses aias üldse palju, nii et marjasaagi kaitseks on üles riputatud päikese käes helkivad CD-plaadid.
Naine on kuulnud ka sellest, et mõned inimesed kasvatavad katteloori all varajast kartulit. Tema seda teinud pole, küll aga on ta kasvatanud kartuleid hoopis põhu all.
“Tol ajal, kui seda tegin, ei olnud veel katteloori olemas,” meenutab aednik. “Öökülma lubati ja olin kuulnud, et põhk aitab selle vastu.”
Kuna siis olid tal laudas veel loomad ja põhk olemas, veetigi see kartulivagude peale nina mullast välja pistnud taimede kaitseks. “Ja aitaski, öökülm ei teinud liiga!”
Kel oma aeda ei ole, neil tasub sammud värske kraami järele turule seada. Elvas neljas kasvuhoones tilli, sibulat ja salatit kasvatav Aini Hermann toob omakasvatatud aiavilja Tartu turule müüki.
“Kui turgu tuled, peab kõike olema,” selgitab ta. “Kui ma ainult tilliga turul istuks, siis läheks pankrotti.” Nii pakubki ta turulistele ka värsket redist, haput oblikat ja kasvuhoonest võetud suuri taliküüslauke.
Sügisest saab Tallinnas aiandust õppida
Sügisest saavad aiandushuvilised õppida seda Tallinnas Kopli ametikoolis. “Kuna Tallinnas on palju haljasalasid, tuli mõte hakata õpetama spetsialiste haljasalade ja parkide hooldamiseks,” rääkis direktor Kaspar Kaugija. Kool teeb koostööd Tallinna loomaaia, botaanikaaia, Kadrioru parkide ning Luua metsakooliga.
Õppeaeg on aasta ning aluseks on aianduse riiklik õppekava. Õpitakse majanduse ja ettevõtluse aluseid, arvutit ja asjaajamist, aianduse aluseid, aiakujundust, linnahaljastust, lillekasvatust ja dendroloogiat.
Dokumente võetakse vastu keskhariduse baasil 4. juunist 17. augustini. Teave: www.tkak.ee.
Aialeht.ee
