Ainus naisagronoom kasvatas parima suvirapsi
See, et tänavusel viljelusvõistlusel konkureeris omavahel 15 teraviljakasvatajat ligi 30 põlluga, tegi tulemusi hinnanud ekspertidele heameelt, sest võistluspõllud asusid Eesti eri paikades ning 15 osalejast kaheksa olid uued.
Tänavune noorim osavõtja oli 26aastane Helina Märtmann, kellel lõppes osaühingus Estonia ja selle tütarfirmas Kabala Agro kolmas koristussügis.
Need Järvamaa ettevõtted esitasid tänavu viljelusvõistlusele kolm põldu – Estonia rukki- ja suvirapsipõllu ning Kabala Agro suvirapsipõllu. Estonia OÜ sai suvirapsi kategoorias suurima saagi.
Helina Märtmann on noor spetsialist, kes tuli tuntud põllumajandusettevõttesse agronoomiks 17 aastat hiljem kui tema praegune ülemus, Estonia OÜ tootmisjuht ja juhatuse liige Andrus Lund.
PRIA ametnikust sai päris põldur
Lund see oligi, kes veenis noore magistrikraadiga PRIA ametniku tulema praktilisse põllumajandusse. Märtmanni vastutusala on vilja- ja rapsiseemne tootmine – väetamine, taimekaitse ja koristuskonveier.
Eelmise nädala veetsid Estonia OÜ spetsialistid Hannoveri põllumajandustehnika messil.
“Vaatasime taimekaitsepritse,” ütleb Helina Märtmann. “Meil on vaja uut pritsi, et tööd saaksid õigeaegselt tehtud.” Helina ongi õige inimene pritse valima, sest oma magistritöö tegi ta taimekaitsest.
“Mullaharimisriistu uurisime ka,” täiendab Lund. “Tahaks harida kevadel kahe traktoriga kogu pinna ära, mis on 3000 hektarit.” Suuremal osal Estonia ja Kabala Agro maadest kasutatakse minimeeritud mullaharimist. “Pritsi diili tegime kohapeal ära, maaharimisriistade üle veel mõtleme.”
Märtmann jutustab, et tööpäevadel elab ta Oisus, vabal ajal aga 100 km eemal Tartus. “Hea, et on võimalik ära käia. Kui peaks kogu aeg kohapeal olema, siis ilmselt kaua siin ei püsiks,” arvab noor naine.
Sellegipoolest kinnitab Helina, et talle meeldib Estonias nii töö kui kollektiiv. Kuna kollektiiv koosneb valdavalt meestest, kes agronoomist vanemad, oli uustulnukal enese kehtestamine algul päris keeruline: “Mõelge ise, tuleb noor naisterahvas ja ütleb, et nüüd teeme nii ja naa!”
Meenutades Estoniasse tulekut, räägib Helina Märtmann, et talle pakuti tööks valdkond, mis talle huvi pakkus – taimekaitse.
Haritavat maad on ettevõttel üle 10 000 hektari, põllud ulatuvad Võhmast Türini.
“Ega mul selget ettekujutust muidugi ei olnud, mis siin toimuma hakkab,” tunnistab ta. “Olen kehv orienteeruja, mul võttis algul tükk aega, enne kui kaardi järgi õige põllu üles leidsin.”
Agronoomidega on Eestis kitsas, sest paljud on leidnud endale töö teises valdkonnas. Helina kursusekaaslastest teeb seda tööd vaid 5−7 inimest.
Viljelusvõistlusele esitatakse tipp-põllud
Estonia OÜ ja Kabala Agro on osalenud viljelusvõistlusel ka varem, ent Helina Märtmannile oli see tänavu esimene kord. “Kui põllult tõotab tulla hea saak, siis miks mitte,“ põhjendab ta.
Viljelusvõistluse kohta ütleb, et eks see on ka enesetundele hea, kui püsid parematega samal tasemel. Pealegi annavad viljelusvõistluse spetsialistid head nõu agrotehnika ja tulukuse alal.
Taimekaitse edendamisel näeb Helina Märtmann reserve läga paremas kasutamises. “Sisendite hinnatõusu juures annab läga eelise,” nendib ta.
Kõrvutades viljelusvõistluse tulemusi ja Eesti keskmisi saake, mis jäävad 2,5 tonni ümber hektarilt, ütleb noor agronoom, et võistlusel pannakse mängu parimad maad, hoopis teine asi on ettevõtte keskmine.
Eesti keskmise võivad alla viia osad viljakasvatajad ise. “Mõned harivad ainult toetuse pärast,” nendib Andrus Lund.
Estonias ja Kabalas on rapsi ja nisu kõrval müügiartikkel ka rukis. Kui rukis toiduks ei kõlba, läheb see loomasöödaks. Viimased paar aastat on aga kõik läinud toiduviljaks.
Peamiselt kasvatatakse suvirapsi. “Üldiselt ei ole meil head talirapsimaad, aga suviraps on õnnestunud,“ märgib agronoom.
Mis puutub sordivalikusse, siis selles lähtub ta koristusajast. “Pigem lepime natuke tagasihoidlikuma saagipotentsiaaliga, aga koristusajad peavad klappima,” teab Märtmann.
KOMMENTAAR
Andrus Lund
Estonia OÜ tootmisjuht
Helina on hea leid, tema töölesaamine oli juhus, sest ega noori agronoome ole kerge leida.
Kui meie endine agronoom Eino Ainsalu hakkas ametit maha panema, vastas kuulutuse peale üks inimene, kes ütles, et tema nädalavahetustel tööd ei tee. Ma ei hakanud temaga kokkusaamise peale aega raiskamagi.
Helina Märtmanni leidsime maaülikooli kaudu. Ta on täpne, korrektne … polegi tema kohta ühtegi halba sõna öelda peale selle, et algul põldude vahele ära eksis.
Kui inimene tahab tööd teha, siis mina ei näe vahet, kas ta on mees või naine.
Töölisi on tänapäeval kergem leida, aga spetsialisti, kes suudaks mõelda, raske.
Tänavune viljelusvõistlus on läbi ja tulemused kokku löödud. Rekordarv oli nii põlde, osalejaid kui uustulnukaid.
Kevadel pakuti võistlema 28 põldu. Tõsi, suve jooksul kukkusid mõned kuivuse tõttu ära, kuid ligi veerandsada põldu jäi ikka veel sõelale.
“Kõige toredam on see, et kõik võitjad olid uued inimesed,” rõõmustab viljelusvõistluse eestvedaja Margus Ameerikas. “Ainuke, kes suutis uutega rinda pista, oli tänavune aasta põllumees Avo Samarüütel, kes tulukuse arvestuses jäi jagama I–II kohta.”
See näitab Ameerikase sõnul, et viljelusvõistlus pole end sugugi ammendanud: ikka leidub Eestis uusi tublisid tegijaid, keda keegi ei tunne. Niisugune seis annab julgust loota, et neid on peale kasvamas veelgi.
Parimad rukkipõllud kasvatas selle aasta uustulnuk Urmas Nurmsalu Viljandimaalt, talirapsi ja -rüpsiga võitis Urmas Uustalu Raplamaalt, suvirapsi esikoht läks Helina Märtmannile Järvamaalt ning nisu võitja oli Anti Mets Tartumaalt.
Tänavu mõjutas võistluspõlde põud ning enamik saake olid mullusest tonni võrra madalamad. Paremini talusid põuda Kesk-Eesti maad, kust on pärit ka kõik võitjad.
Kuna viljahinnad püsivad kõrgel, olid tulukusega kõik plussis. Täpsema hinnangu annavad alljärgnevalt eksperdid.
LII SAMMLER
KOMMENTAAR
Peeter Viil
EMVI vanemteadur
Tänavuse viljelusvõistluse osavõtjad näitasid, et ka ekstreemsetes ilmastikuoludes on võimalik häid saake kasvatada.
Rekordsaake tänavu ei saadud. Talirapsi parim tulemus jäi viljelusvõistluse rekordsaagist 1,21 t/ha ja suvirapsi tulemus 0,33 t/ha võrra väiksemaks.
Talirapsi talvekindlus oleneb suurel määral taimede tugevusest enne talve saabumist. Sellise kasvuseisundi saamiseks tuleb põhiväetised anda enne külvi või koos külviga ja taliraps külvata augusti esimesel dekaadil. Hilisemal külvil ei suuda taim vajalikku kasvu saavutada ning võib seetõttu nõrgaks jääda. Varasemad külvid kipuvad aga liiga lopsakaks kasvama.
Vaatamata külmumata pinnasele ja sellele sadanud rohkele lumele talvitus taliraps hästi. Ka kevadine lumesulamisjärgne periood oli talirapsile suhteliselt soodne. Põllud tahenesid kiiresti ja väetamisega sai alustada varakult.
Põhiliseks saagikuse kujundajaks said juunis ja juulis olnud kuumad ilmad ja vähesed sademed. Soojaperioodid langesid nii talirapsi kui ka suvirapsi õitsemise ajale.
Tavaliselt kestab õitsemisperiood ligi kaks nädalat. Tänavu oli see aeg pikem.
Haigusi oli nii tali- kui suvirapsil vähe, nende mõju saagile polnud suur.
Talirapsile on üheks parimaks eelkultuuriks rohumaa, mis on saanud kas tahe- või vedelsõnnikut. Mitmekülgne väetamine ja taimekaitse on suurte saakide kasvatamiseks vajalik tingimus.
Enno Koik
EMVI teadur
Kõrge saagikuse nimel väetati võistluspõlde tugevalt. Mõnele põllule anti mineraalväetisi naturaalkaalus kuni 800 kg/ha, lisaks sellele kasutati ka leheväetisi.
Suurimaid mineraalväetiste koguseid kasutasid Puhja Ettevõtete OÜ ja OÜ Männiku Piim. Kaheksal põllul kasutati edukalt vedelsõnnikut.
Vedelsõnniku kasutamisel olid ostumineraalväetise kogused väiksemad ning kulud madalamad. Vedelsõnnik on hea väetis, kuid selle vedamine ja laotamine on kallim kui mineraalväetise puhul.
Viimastel aastatel on mineraalväetised ja vedelkütus väga kiiresti kallinenud. 2011. aasta sügisel olid mineraalväetised 18−20% kallimad kui eelmisel aastal. Kõrgesaagilistel põldudel on sisendite osakaal tootmiskuludes suurem kui masinatööde osakaal.
Tugev väetamine tasub end ära: kõikidel võistluspõldudel oli töö ka ilma hektaritoetuseta tasuv, andes kasumit 133−702 eurot/ha.
Tänu tugevale väetamisele ja heale taimekaitsele olid ka võistluspõldude saagid 2−2,5 korda kõrgemad, kui on Eesti põldude keskmine saagikus. Rapsi, rukki ja talinisu pingereas on kasumi puhul eespool kõrgema saagikusega põllud.
Kuna saagi müügihinnad olid soodsad, oli parimate teraviljapõldude arvestuslik kasum (hektaritoetusi arvestamata) 450−550 eurot/ha.
Suurima arvestusliku kasumi andis, nagu mitmel eelmiselgi aastal, taliraps.
