“Püüan teha põllu nii, et mesi oleks mummudel nii-öelda kodu juures, ja siis ei ole mesilastel vaja eemal asuvatele rapsipõldudele lennata,” selgitas Ajaots Maalehes. Kuna keerispea ja tatar ei nõua nii palju taimekaitset kui raps, on nad mesilaste jaoks ohutud.

Aivar Lember võttis nõuks meetaime maha panna pärast seda, kui tema vend, kes elab üle põllu 500 meetri kaugusel, hakkas mesilasi pidama. Praegu on vennal küll vaid neli mesitaru, kuid mesila laieneb. “Öeldakse, et taru kohta peaks olema hektar tatart, esialgu prooviks 2–3 hektariga,” arvas Lember. Küsimusele, mida ta tatrasaagiga peale hakkab, vastas Lember: “Kõigepealt prooviks ühe aasta kasvatada, kui läheb õnneks, siis aitab endal süüa ja annad sõbrale ka.” Ta lisas, et tahab proovida ka keerispead, mille põld on taime taevasiniste õite tõttu üsna tavatu väljanägemisega.

Madis Ajaots ütles, et uurimist vajaks keerispea ja tatra külviaeg – nende õitsemine oleks vaja rapsi õitsemisega ajastada, et mesilinnud valiksid rapsi asemel teised meetaimed.