Veterinaar- ja toiduamet uurib kogu Eesti territooriumil kõik surnult leitud metssead sigade Aafrika katku suhtes. Surnult leitud metssigadelt võetakse proovid ja metssea korjused maetakse jahiseltside poolt vastavalt veterinaarkeskuse juhistele.

„Kohalike jahiseltsidega sõlmitud matmise lepingutega on kaetud üle 96 protsendi jahipiirkondadest ja jahimehed on tänaseks matnud üle 2000 surnult leitud metssea. Nakkusohtliku materjali kõrvaldamine loodusest on üks olulisemaid meetmeid, millega on võimalik viiruse levikut vähendada,“ lisas Maarja Kristian.

Metsseakorjuse leidmisel tuleb:
• Määrata leiukoht võimalikult täpselt, ise korjust puutuda ei tohi;
• Teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kes korraldab proovivõtmise ja jahiseltside abiga korjuste matmise;
• Koju jõudes puhastada ja pesta kõik nakkusohtliku materjaliga kokkupuutunud pinnad, riided ja jalanõud – selleks piisab soojast veest ja seebist.

Nakkusohtlikud on nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvad metssead, nende sisikonnad, nahk ja nende eritistega kokkupuutunud materjalid.

Seakatku riskipiirkondades (II-III tsoon) uuritakse kõik kütitud metssead, puhvertsoonis metssead, kelle liha soovitakse tsoonist välja viia. Taudivabades piirkondades ja puhvertsoonis (I tsoon) uuritakse seire eesmärgil orienteeruvalt kaks protsenti kütitud metssigadest. Samuti tehakse pidevat järelevalvet ja seiret kodusigade hulgas.